Maanõukogu

​Kõrgeim rahvaesindus Eestis 1917–1919

Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu (Maapäev) loodi pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaa Ajutise Valitsuse 30. märtsi 1917. a määruse alusel Eestimaa kubermangu omavalitsusorganina. Maanõukogu ülesanne oli kohalike küsimuste lahendamine, maksude ja normide kehtestamine ning seaduseelnõude väljatöötamine. Maanõukogu istungjärkude vaheajal tegutses tema nimel Maanõukogu vanematekogu. Maanõukogu avakoosolek peeti 1. juulil 1917. Siis olid kohal vaid mais-juunis valitud maakondade saadikud. Linnades toimus valimine alles augustis-septembris. Maakonnad ja linnad saatsid oma esindajatena Maanõukogusse kokku 62 saadikut.

Vastuseks enamlaste riigipöördele võttis Maanõukogu 15. novembril 1917 vastu otsused, millega kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, pannes seega õigusliku aluse omariikluse kujunemisele. Samal päeval ajasid enamlased vägivallaga Maanõukogu laiali. Järgnenud aasta jooksul tegutses Maanõukogu nimel põranda all vanematekogu. Vanematekogu võttis kursi iseseisva vabariigi loomisele, saatis Lääne-Euroopasse välisdelegatsiooni, moodustas Päästekomitee ja kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti. 1918. a veebruaris kehtestatud Saksa okupatsioonirežiimi võimukandjad Maanõukogu ei tunnustanud. Taas kogunes Maanõukogu 20. novembril 1918 – nüüd juba Eesti Vabariigi seadusandliku rahvaesindusena – ning jätkas tegevust kuni Eesti Asutava Kogu valimisteni.

Lisateave artikli kohta