Integreerumine Skandinaavia pangandussturuga

Muutuv suhtumine tekkivatesse turgudesse põhjustas portfelli-investeeringute väljavoolu ja seetõttu oli pankadel üha raskem maksta oma tasumata välislaene. Samal ajal püüdis Eesti Pank ülekuumenevat majandust pisutki jahutada suurendades selleks miinimumkapitali nõuet 10 protsendini ja karmistas ka reservidele esitatavaid nõudmisi. Eespool nimetatud tegurid põhjustasid intressimäärade järsu tõusu, mis tõi koos kahaneva inflatsiooniga kaasa tegelike intressimäärade muutumise positiivseiks. Ettevõtjatel oli üha raskem algatada konkurentsivõimelisi projekte, mis oleks võimelised katma kõrgeid tegelikke intressimäärasid.

1998. aasta raputas tõsiselt Balti riikide majandust. Aasia majanduskriis kahandas investorite kindlustunnet ja lisas uutele finantseeringutele hiiglaslikud riskipreemiad. Samaaegselt vähendas Venemaa majanduse kokkuvarisemine eksporditurge ja kahjustas materiaalsektorit. Balti pangad pidid üheaegselt toime tulema 1) varade kiirelt halveneva kvaliteediga; 2) maksetähtaegade erinevustega lühiajaliste välislaenude ja pikemaajaliste omamaiste varade vahel; 3) aktsia- ja püsituludega seotud kahjumitega Balti riikides ja Venemaal.

Vähenev rentaablus sundis panku liituma ja/või moodustama strateegilisi partnerlussuhteid välisriikide finantsasutustega, et oma majandusseisu parandada. Esimese ühinemislaine jooksul langes pankade arv 1997. aasta lõpu kaheteistkümnelt 1999. aasta esimeseks pooleks kõigest kuueni. Läti ja Leedu pangandussektorites toimus konsolideerumine pisut aeglasemalt, kuid selline suundumus on siiski selgelt olemas, nagu näitab ka Läti suuruselt viienda panga “Rigas Komercbanka” hiljutine pankrot ja Leedu kahe suurima erapanga (“Vilniaus Bankas” ja Bankas Hermis”) ühinemine.

Üle 250 miljoni Ameerika dollari suurune kapitalisüst, mida oli ammu vajatud, saabus kahest Rootsi pangast, milleks olid Skandinaviska Enskilda Banken (SEB) ja Swedbank. Nimetatud pankade strateegiliselt tähtsad ostud on viinud kahe suure konkureeriva panganduskontserni tekkele Baltimaades. Kõigepealt jõudis Balti turule Swedbank, kes omandas strateegilise aktsiapaki Eesti turul domineerivas Eesti Hansapangas. Peatselt omandas SEB aktsiapaki niinimetatud troikas, mille moodustasid Eesti Ühispank, Läti Unibanka ja Vilniaus Bankas, kes olid omavahel ka varem koostööd teinud. Läti Unibanka ja Vilniaus Bankas on oma kohalikel turgudel juhtivad pangandusasutused, Eestis on Ühispank Hansapanga järel teisel kohal. SEB on teatanud, et kolme kõnealuse panga ühendamine ei kuulu tema plaanide hulka ja seega säilivad nad praegu eraldi üksustena.

Alates 2001. aastast on Eesti pangandussektor aktsiate kontrollpakkide omanike kaudu täielikult integreerunud Skandinaavia pangandusringkondadesse. Skandinaavia panganduskontsernidele kuuluvad kontrollpakid neljas olulisimas kommertspangas, mis katavad ligikaudu 97% teatavatest turulõikudest. Investeeringud, mida on teinud Swedbank ja SEB, on märgatavalt parandanud pankade usaldusväärsust ja stabiliseerinud nende bilansse, millega omakorda on kaasnenud rentaabluse kiire taastumine.

Eesti pankade välismaised suuromanikud
Eesti kohalik pank	Kontrollpaki omanik	Päritoluriik
Hansapank	Swedbank	Rootsi
Eesti Ühispank	Skandinaviska Enskilda Banken	Rootsi
Sampo Pank	Sampo-Leonia	Soome
Merita Pank	Merita Nordbanken	Soome/Rootsi

Samuti on Eesti pangad olnud aktiivsed uute tehnoloogiate kasutuselevõtjad: 2000. aasta lõpuks oli neljal suurimal pangal 265 000 internetipanga ja 139 000 telepanga klienti. Sellised näitajad asetavad Eesti elektronpanganduse kasutajate arvu poolest samale tasemele enamuse tööstusriikidega.

Lisateave artikli kohta