Integreerumine Skandinaavia pangandusturuga

Muutuv suhtumine tekkivatesse turgudesse põhjustas portfelli-investeeringute väljavoolu ja seetõttu oli pankadel üha raskem maksta oma tasumata välislaene. Samal ajal püüdis Eesti Pank ülekuumenevat majandust pisutki jahutada, suurendades selleks miinimumkapitali nõuet 10 protsendini ja karmistas ka reservidele esitatavaid nõudmisi. Eespool nimetatud tegurid põhjustasid intressimäärade järsu tõusu, mis tõi koos kahaneva inflatsiooniga kaasa tegelike intressimäärade muutumise positiivseiks. Ettevõtjatel oli üha raskem algatada konkurentsivõimelisi projekte, mis oleks võimelised katma kõrgeid tegelikke intressimäärasid.

1998. aasta raputas tõsiselt Balti riikide majandust. Aasia majanduskriis kahandas investorite kindlustunnet ja lisas uutele finantseeringutele hiiglaslikud riskipreemiad. Samaaegselt vähendas Venemaa majanduse kokkuvarisemine eksporditurge ja kahjustas materiaalsektorit. Balti pangad pidid üheaegselt toime tulema 1) varade kiirelt halveneva kvaliteediga; 2) maksetähtaegade erinevustega lühiajaliste välislaenude ja pikemaajaliste omamaiste varade vahel; 3) aktsia- ja püsituludega seotud kahjumitega Balti riikides ning Venemaal.

Vähenev rentaablus sundis panku liituma ja/või moodustama strateegilisi partnerlussuhteid välisriikide finantsasutustega, et oma majandusseisu parandada. Esimese ühinemislaine jooksul langes pankade arv 1997. aasta lõpu kaheteistkümnelt 1999. aasta esimeseks pooleks kõigest kuueni. Läti ja Leedu pangandussektorites toimus konsolideerumine pisut aeglasemalt, kuid selline suundumus oli siiski selgelt olemas, nagu näitas ka Läti suuruselt viienda panga (Rīgas Komercbanka) pankrot ja Leedu kahe suurima erapanga (Vilniaus Bankas ja Bankas Hermis) ühinemine.

Üle 250 miljoni Ameerika dollari suurune kapitalisüst, mida oli ammu vajatud, saabus kahest Rootsi pangast, milleks olid Skandinaviska Enskilda Banken (SEB) ja Swedbank. Nimetatud pankade strateegiliselt tähtsad ostud on viinud kahe suure konkureeriva panganduskontserni tekkele Baltimaades. Kõigepealt jõudis Balti turule Swedbank, kes omandas strateegilise aktsiapaki Eesti turul domineerivas Eesti Hansapangas. Peatselt omandas SEB aktsiapaki niinimetatud troikas, mille moodustasid Eesti Ühispank, Läti Unibanka ja Vilniaus Bankas, kes olid omavahel ka varem koostööd teinud.

2001. aastal integreerus Eesti pangandussektor aktsiate kontrollpakkide omanike kaudu täielikult Skandinaavia pangandusringkondadesse. Skandinaavia panganduskontsernidele kuulusid kontrollpakid neljas olulisimas kommertspangas, mis katsid ligikaudu 97% teatavatest turulõikudest. Investeeringud, mida tegid Swedbank ja SEB, parandasid märgatavalt pankade usaldusväärsust ja stabiliseerisid nende bilansse, millega omakorda kaasnes rentaabluse kiire taastumine.

Eesti pankade välismaised suuromanikud aastal 2002
Eesti kohalik pank
Kontrollpaki omanik
Päritoluriik
Hansapank
SwedbankRootsi
Eesti Ühispank
Skandinaviska Enskilda Banken
Rootsi
Sampo Pank
Sampo-Leonia
Soome
Merita Pank Merita Nordbanken
Soome/Rootsi

Samuti olid Eesti pangad aktiivsed uute tehnoloogiate kasutuselevõtjad: 2000. aasta lõpuks oli neljal suurimal pangal 265 000 internetipanga ja 139 000 telepanga klienti. Sellised näitajad asetasid Eesti elektronpanganduse kasutajate arvu poolest samale tasemele enamiku tööstusriikidega.

Lisateave artikli kohta