Eesti majandusest üldiselt

Sisukord

  • Üldiselt

    Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.–2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta ...
    Loe edasi »

  • Majanduse struktuur

    Umbes 71% Eesti toodangust (lisandväärtusest) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad 25% ja hankivad harud (sh põllumajandus ja mäetööstus) ligikaudu 4% toodangust. 1990. aastate alguses toimusid ...
    Loe edasi »

  • Põllumajandus ja metsandus

    Veel mõned põlvkonnad tagasi oli eestlaste põhiliseks tegevusalaks põllumajandus. Tänapäeval on põllumajanduses hõivatud 3% töötajaist ning siit tuleb vaid pisut enam kui 3% kogutoodangust ja ...
    Loe edasi »

  • Töötlev tööstus

    Kõige olulisem töötleva tööstuse haru Eestis on masinatööstus (umbes 25% toodangust), tähtsuselt järgmised on puidu- ja paberitööstus (20%, vaata lähemalt metsanduse alt), toiduainetetööstus (15%, vaata ...
    Loe edasi »

  • Transiit ja transport

    Sageli, eriti Venemaal, arvatakse, et Eesti majandus on olulisel määral sõltuv Venemaa transiidist. Tegelikkus on midagi muud
    Loe edasi »

  • Turism

    Aastas külastab Eestit umbes 4 miljonit turisti, põhiosa neist tuleb Soomest, viibides siin küll vaid lühikest aega
    Loe edasi »

  • Kaubandus ja teenindus

    Nõukogude-aegsele defitsiidimajandusele järgnes Eestis kiire kaubanduse ja teeninduse kasv, sest paljut varem ei pakutud ning nii mõnestki kaubast või teenusest ei osatud isegi unistada. 2006 ...
    Loe edasi »

  • Kinnisvarasektor

    Erastamise tulemusena läks põhiosa elamutest inimeste kätte ja seetõttu on munitsipaalelamuid Eestis väga vähe. Eestlane elab valdavalt enda omanduses oleval elamispinnal ning üürijaid on vähe ...
    Loe edasi »

  • Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

    See on kahtlematult üks kiiremini arenenud valdkondi Eestis viimasel kümnel-viieteistkümnel aastal ja see valdkond jäi sisuliselt ka majanduskriisist puutumata. Kiire kasvu tulemusel on Eesti jõudnud ...
    Loe edasi »

  • Tööturg

    Hõive
    64% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud ligi 32% töötajaist ning ülejäänud 4% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses ...
    Loe edasi »

  • Hinnad ja inflatsioon

    Kuigi Eesti keskmine hinnatase on arenenud maade omast märgatavalt madalam, on ta praeguseks üks kõrgemaid Kesk- ja Ida-Euroopas. Suhteliselt kõrge hinnataseme kujunemisele on aidanud kaasa ...
    Loe edasi »

  • Välismajandussuhted

    Eesti majandus on avatud — lisaks aktiivsele kaubandustegevusele tegutseb siin väga palju välisettevõtjaid. Peale selle on Eesti ettevõtted ühed aktiivsemad välisinvestorid siirdemajandusega riikide ettevõtjate seas.
    Loe edasi »

  • Import

    Teenuste osakaal Eesti impordis on ligi 18% ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid. Kui transporditeenuse import sõltub üpris palju konkurentsist ning majanduse arengust ...
    Loe edasi »

  • Eksport

    Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub üle 90% SKP-st ning üldisest ekspordist umbes kolmandiku moodustavad teenused.

    Välisriikide ettevõtetele ja kodanikele osutatakse eelkõige mitmesuguseid transporditeenuseid ...


    Loe edasi »

  • Välisinvesteeringud

    Põhjuseid, miks välisettevõtjad Eestisse raha on paigutanud ja paigutavad, on mitmeid.

    • Eestis on need teeninud küllaltki head tulu — isegi majanduskriisi ajal oli välisinvesteeringute kogutulusus positiivne ...

    Loe edasi »

  • Raha- ja finantssüsteem

    ​2011. aastast alates on Eesti eurotsooni liige, enne seda oli siin käibel Eesti kroon. Eesti liitus eurotsooniga ajal, mil Euroopa ja maailma majanduses olid asjad ...
    Loe edasi »

  • Pangad

    Kõige suurem pank on Swedbank, suuruselt järgmine on SEB Pank, millele järgnevad Nordea pank ja Danske pank, mis Eestis tegutseb Sampo nime all. Viimased on ...
    Loe edasi »

  • Teised finantsasutused ja -teenused

    Kindlustusteenuste kasutamine on Eestis suhteliselt vähe levinud, kui jätta välja vaid kohustuslik liikluskindlustus. Kindlustuse kasvu on pidurdanud eelkõige elanike vaesus, kusjuures majanduskriis mõjus kindlustussektorile väga ...
    Loe edasi »

  • Riigi rahandus ja majanduspoliitika

    Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »