Eksport

Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub üle 90% SKP-st ning üldisest ekspordist umbes kolmandiku moodustavad teenused.

Välisriikide ettevõtetele ja kodanikele osutatakse eelkõige mitmesuguseid transporditeenuseid (üle 40% kogu teenuste mahust), aga ka reisiteenuseid (ligi 24%) ja äriteenuseid (ligi 19%). Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (8,5%), ehitusteenuseid ning muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu. Raudtee- ja maanteetranspordis on tähtsaim kaubavedu. Olulise osa ekspordituludest annavad ka mitmesugused transportimisega kaasnevad lisateenused.

Eestist eksporditavate kaupade ring on väga mitmekesine, ulatudes toidukaupadest elektroonikatoodete ja täpisseadmeteni. Märgatav osa Eestist eksporditavatest kaupadest on siin tehtud alltööna, mis esialgu oli üpris lihtne, kuid on nüüd muutunud mitmekesisemaks ning järjest suurema osa ekspordist võtavad kõrgtehnoloogilised tooted. Eelkõige mitmesuguse alltöövõttude tõttu ongi Eesti ekspordis kõige tähtsamad masinad ja seadmed, sealjuures elektroonikatooted, nendele järgnevad juba kodumaisel toormel põhinev puit ning mitmesugused puidust valmistatud kaubad (sh paber, mööbel, palkmajad). Lisaks ekspordib Eesti metallitooteid, keemiakaupu ja erinevaid kergetööstustooteid (rõivaid, jalatseid). Pisut vähema tähtsusega on toidukaubad ja ehitusmaterjalid. Viimasel ajal on kasvanud ka elektrienergia ja mineraaltoodete eksport, kuid viimane käib käsikäes impordi kasvuga, sest valdavalt on tegemist Venemaalt sissetoodud kütuste töötlemisel saadud toodete väljaveoga.

Eesti iseseisvumise ja Nõukogude Liidu majanduse kokkuvarisemise tõttu tuli Eestil kiiresti oma majandussuhted Idast Läände ümber suunata. Esimesed tihedamad sidemed tekkisid Soome ja Rootsi ettevõtjatega, kuid samas püsisid ka sidemed Venemaaga suhteliselt tihedad. Aegamööda võtsid Lääne-Euroopa ja kaugemad maad ekspordist järjest suurema osa ning kuna 1998. a Vene finantskriis kahjustas Eesti-Vene kaubandus- ja majandussidemeid kõvasti, siis vähenes ka Venemaa mõju majanduses oluliselt.

Soome ja Rootsi osakaal ekspordis on vastavalt ligi 18% ja ligi 14%, kuid nende roll on 2008. aastal alanud kriisi ajal märgatavalt vähenenud. Oluline osa Eesti eksportkaupadest läheb teistesse nn vanadesse Euroopa Liidu maadesse: eelkõige Saksamaale (üle 5%), aga ka Prantsusmaale (üle 4%), Suurbritanniasse (2%), Taani (üle 3%) ja Hollandisse (ligi 3%).

Nii Soome, Rootsi kui ka Saksamaale minevatest kaupadest moodustavad põhiosa masinad ja seadmed, Rootsi eksporditavast on nende osakaal peaaegu pool. Teised tähtsamad kaubad on metallitooted, puidu- ja paberitööstuse tooted ning mööbel. Kasvanud on toidukaupade osakaal.

Uutesse Euroopa Liidu liikmesmaadesse läheb umbes 14% Eesti ekspordist, kuid suurem osa kaupadest müüakse siiski lähinaabrite — Läti ja Leedu — turule. Eesti ekspordist läheb Lätti umbes 7% ja Leetu üle 4%. Läti ja Leedu saavad Eestist toidukaupu (valmistoidukaubad, joogid), erinevaid keemiatööstustooteid (sh ravimeid, värve, plastitooteid), metalle ja metallitooteid, masinaid ja seadmeid ning elektrit. Oluliseks ekspordiartikliks oli ja on ka imporditud autode eksport, mis moodustas isegi kriisi kõrgpunktis 2009. aastal üle 10% Eesti ekspordist neisse riikidesse. Euroopa Liitu astumine põhjustas kolme Balti riigi omavahelise kaubavahetuse väga kiire kasvu. Üheks põhjuseks on kiiresti kasvavad üle-baltikumilised logistika- ja kaubakeskused, mis varustavad kõiki kolme riiki (vahel ka Soomet ja Venemaa lähialasid). Olenevalt firmadest paiknevad sellised keskused kas Eestis, Lätis või Leedus. Üldiselt võib öelda, et kaubad, mis viiakse EL-i riikidesse, on samavõrd mitmekesised kui kogu Eesti eksport.

Eesti astumise järel Euroopa Liitu kasvas ​Venemaa osakaal Eesti ekspordis 4%-lt ligi 9%-ni, kuna kadusid Venemaa seatud tollitõkked. Lisaks toimusid muutused ekspordi struktuuris, sest nüüd muutus Eesti mitmete kaupade vahendajaks Venemaale. Üle viiendiku ekspordist moodustavad erinevad masinad ja seadmed ning ligi viiendikuni ulatub ka toidukaupade osakaal. Lisaks viiakse Venemaale märkimisväärses koguses sõiduautosid ja keemiatööstustooteid. Teised SRÜ riigid on Eesti jaoks suhteliselt vähetähtsad, vaid Ukraina ja Valgevene puhul ulatub ekspordimaht aeg-ajalt üle poole protsendi koguekspordist.

Eesti eksport teistesse maailma riikidesse on kasvanud suhteliselt jõudsalt: kui 2004. aastal oli Aasia, Aafrika ja Ameerika osakaal Eesti ekspordis 4% väiksem, siis nüüd on see tõusnud juba üle 19%. Üheks põhjuseks on kindlasti ka nende piirkondade paremad majandusarengud võrreldes Euroopaga. Euroopa Liidust väljapoole jäävatest riikidest on Eesti olulisemad sihtturud peale Venemaa USA (ligi 7% ekspordist), Kanada (põhiliselt kalatooted) ja Norra.

Lisateave artikli kohta