Import

Teenuste osakaal Eesti impordis on ligi 18% ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid. Kui transporditeenuse import sõltub üpris palju konkurentsist ning majanduse arengust — nt Eesti lennukompanii edukas areng vähendab teiste lennufirmade teenuste ostmist —, siis elanike jõukuse kasv on toonud kaasa suurema reisimise mööda maailma ja inimeste kulutused on välismaal suurenenud. Äriteenuste import on suurenenud ettevõtluse mitmekesistumise ja tihenevate välissidemete tõttu.

Eestisse sissetoodavate kaupade seas on küllaltki kõrge osakaal erinevatel tootmissisenditel tööstusele, kuid ka kütustel ja kapitalikaupadel. Loomulikult imporditakse ka erinevaid tarbekaupu. Kuna Eestis kodumasinaid ei valmistata, siis tuuakse need kõik sisse, sama käib ka koduelektroonika kohta. Lisaks tuuakse sisse mitmesuguseid toidukaupu, rõivaid ja sisustuskaupu, eelkõige selliseid, mida Eestis ei toodeta. Kuna Eesti tootmine on muutumas järjest mitmekesisemaks, siis on ka nende kaupade sissevedu muutunud pisut mõõdukamaks. Majanduskriisi ajal vähenes inimeste ostuvalmidus märgatavalt ja ka tootmises oli ekspordi- ja sisenõudluses langus, mistõttu vajadus toormete järele langes. Kokkuvõttes juhtuski nii, et import vähenes kõvasti ning oluliselt enam ekspordist.

Tihtipeale on Eestis toodetud kaubad kallimad kui imporditud kaup, kuna siinsed tootmismahud on väiksemad. Ka ei ole Eestis kunagi eriti kasutatud erinevaid kaubandustõkkeid ja ettevõtetele dotatsioone makstud — mõningad muutused toimusid Euroopa Liitu astumisel —, mistõttu on mujalt imporditud kaubad kohalikku tootmist sageli kõrvale tõrjunud.

Suurem osa imporditud kaubast tuleb Euroopa Liidust, kusjuures Soome, Saksamaa ja Rootsi osakaalud on viimastel aastatel võrdsustunud, kuid varasematel aegadel oli Soome osakaal kõige suurem. Teised olulisemad impordiriigid on Läti ja Leedu, ülejäänute osakaal on tuntavalt tagasihoidlikum.

Venemaal on Eesti impordis ajuti olnud olulisem roll kui ekspordis, kuid praeguseks on impordil väiksem osakaal kui ekspordil. Idast tuuakse Eestisse märkimisväärne kogus kütusest ja toormest. Peale selle tuuakse erinevaid, valdavalt toormekaupu Ukrainast ja Valgevenest. Venemaalt imporditavad kütused liiguvad suures osas edasi teistesse riikidesse pärast seda, kui Eestis on nende kütteväärtust tõstetud. Maagaas on ainus kütus, mille osas Eesti sõltub täielikult Venemaast, just seetõttu on maagaasi osakaal Eesti kütusetarbimises suhteliselt mõõdukas (võrreldes nt Läti ja Leeduga).

Venemaa asemel toob Eesti suurema osa oma siseturul kasutavast kütusest nüüd Leedust, kus asub Mazeikiu naftatöötlemistehas (mineraaltooted moodustavad Leedust toodavast kaubast ligi 55%), aga ka Norrast. Lisaks tuuakse Leedust Eestisse erinevaid toidukaupu ja keemiatööstuse tooteid. Lätist tuuakse peale toidukaupade ja keemiatoodete veel garderoobikaupu ning erinevaid masinaid ja seadmeid. Kui sisseveetavate toidukaupade seas on rohkelt kohalikku toodangut (nt mahlad, piimatooted), siis muude kaupade puhul kipub domineerima mujalt Baltikumi toodud kaup.

Lisateave artikli kohta