Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

See on kahtlematult üks kiiremini arenenud valdkondi Eestis viimasel kümnel-viieteistkümnel aastal ja see valdkond jäi sisuliselt ka majanduskriisist puutumata. Kiire kasvu tulemusel on Eesti jõudnud mitmete infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniteenuste kasutamise osas maailma või Euroopa esirinda.

Eestlased võtsid üpris kähku omaks mobiiltelefonid — praeguseks on mobiiltelefoni kasutajate arv 1,7 miljonit, seda 1,3 miljoni elaniku juures. Eestis hakkasid üpris varakult levima mitmesugused mobiilteenused: tasumine parkimise, bussi- ja muuseumipiletite eest, m-pangandus jne. Praegusel ajal ei kujuta paljud inimesed enam ettegi, et mõningaid teenuseid (nt tasulist parkimist) saaks teha teisiti. Mobiiltelefonide populaarsus on toonud kaasa tavaliste lauatelefonide kasutamise vähenemise ja praeguseks on lauatelefon kasutusel vaid umbes 40% peredest, kuid vähemalt hetkel tundub, et nende kasutamise langus on peatunud. 2010. aastast alates pole Eestis enam ühtegi taksofoni.

Eesti peredest umbes 71%-l on olemas internetiühendus ning hinnangute kohaselt on ligipääs internetile olemas pea kõigil elanikel, sest järjest enam on levimas mobiilne internet ja ühendust pakub ka elektrivõrguettevõte Elering. 94% peredest on siiski interneti püsiühendus. Käimas on ka kogu Eestit katva lairibaühenduse rajamine.

Aktiivsemateks arvuti- ja internetikasutajateks (peaaegu üldise kättesaadavuse tõttu on arvutikasutajad ka internetikasutajad) on loomulikult noored — uuringute kohaselt kasutas 16–25-aastastest arvutit enam kui 98%, kuid ka 65–74-aastaste seas on arvuti- ja internetikasutajaid 26% (2011. aasta andmed). Üldine arvuti- ja internetikasutajate osakaal oli 2011. aastal 77%, neist 94% kasutasid arvutit kodus, ligi 42% tööl ning üle 17% koolis.

Kõige enam kasutatakse internetti meilide ja ajakirjanduse lugemiseks ning pangateenuste kasutamiseks (89%). Lisaks sellele otsitakse infot teenuste ja toodete (70%) ning riigiteenuste kohta (63%), laaditakse alla ja täidetakse erinevaid blankette (41–47%), otsitakse tööd (33%), kasutatakse reisiteenuseid (32%) ning räägitakse internetitelefoniga (50%). Kuigi eestlased esitavad peaaegu kõik (2011. aastal 93,5%) oma maksudeklaratsioonid elektrooniliselt ja teevad suurema osa pangatehinguist internetipangas, on nad suhteliselt tagasihoidlikud kasutama internetikaubandust: vaid 27% kasutajaist on teinud ostusid internetipoodide kaudu. Põhiliselt ostetakse erinevaid pileteid (52%), kuid populaarsed on ka reisiteenused (49%) ning raamatute (27%) ja rõivaste ostud (44%). Internetiostud on euro kasutusele võtmise järel oluliselt kasvanud.

Peaaegu kõigis ettevõtetes on olemas arvutid ja arvepidamine toimub arvutites. Eesti valitsuse istungid toimuvad elektrooniliselt — paberist dokumente asendavad arvutiekraanid. Järjest enam riigiteenuseid osutatakse eelkõige interneti vahendusel ja ka aruandlus on muutunud elektroonseks.

Elektroonse asjaajamise suurema levimise taga on kindlasti ka asjaolu, et kõigil Eesti elanikel on ID-kaart, mis võimaldab kasutada turvaliselt veebiteenuseid ja anda digiallkirja. Eestis on võimalik osaleda valimistel interneti kaudu ja 2011. aasta Riigikogu valimistel kasutas seda võimalust enam kui 140 tuhat valijat (15,4% hääleõiguslikest ehk 24,3% valimistel osalenutest).

Lisateave artikli kohta