Kaubandus ja teenindus

Nõukogude-aegsele defitsiidimajandusele järgnes Eestis kiire kaubanduse ja teeninduse kasv, sest paljut varem ei pakutud ning nii mõnestki kaubast või teenusest ei osatud isegi unistada. 2006.–2007. aastal oli Eestis ostubuum, kuigi inimesed muidugi nii ei arvanud. Pillerkaarele järgnes majanduskriis, töötuse kasv ja sissetulekute vähenemine, mistõttu tarbijate kulutused vähenesid tuntavalt. Inimesed ei vähendanud oma kulutusi mitte üksnes seetõttu, et nende sissetulekud vähenesid: taasavastati säästmise ja mõistliku tarbimise olulisus. Seetõttu vähenes väga oluliselt näiteks valmissöökide, aga ka mitmete mugavusteenuste ostmine, väga populaarseks muutusid erinevad säästliku tarbimise nipid. Praegu ei ole teada, kas inimeste käitumises toimunud nihe loodussõbralikuma käitumise poole on püsiv, kuid majandusolude paranemine on tarbimist siiski mõnevõrra suurendanud.

Kiire kasvu ajal toimus kaubanduses ülikiire kontsentreerumine — väikesed kohalikud poed asendusid super- ja hüpermarketitega, kus pered veedavad vahel terve puhkepäeva. Agaralt püüdsid turgu võita välismaised jaekaupmehed — seda nii Soomest-Rootsist kui ka näiteks Leedust ja Saksamaalt. Siiski jäid turule tegutsema ka kohalikud kaubandusketid. Majanduskriis lõi paljusid väikekauplusi väga valusalt, mistõttu suuremate ostukeskuste roll kasvas veelgi. Teisalt hakkasid inimesed tegelema ka potipõllundusega, seda ka seetõttu, et järjest enam hinnatakse vaba aja veetmist maakodus. Kasvas müük turgudel, samuti hakati rohkem ostma toidukaupu otse talunikelt.

Kiire majanduskasvu ajal suurenes ülikiiresti mitmesuguste teenuste osutamine — isikuteenustest (juuksurid, kosmeetikud, hambaarstid jmt) spordi- ja meelelahutuseni. Turistidest said tulu toitlustus- ja majutusasutused, jõudsalt kasvas siseturism. Maapiirkondades hakkas levima talu- ja ökoturism. Majanduskriis pani kasvu järsult seisma ning mitmeski valdkonnas oli langus ajuti väga järsk — näiteks mõned puhkeasutused peatasid ajutiselt tegevuse —, kuid paranevad majandusolud on juba suurendanud kaubanduse ja teeninduse käivet. Oluline roll on selles olnud taaskasvanud turistide arvul.

​Majanduse edenemine on andnud põhjust luua erinevaid äri- ja kinnisvarateenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Järjest enam on kasvanud erasektori aktiivsus hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolduses. Mitmed teenindusfirmad teenindavad valdavalt välisettevõtteid või väliskülalisi, seda nii tavalistele isikutele pakutavate kui ka ettevõtetele suunatud teenuste puhul. Kogu eksporditavatest teenustest tuleb umbes 37% mujalt kui transpordist või turismist, kõige enam äriteenustest, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniteenustest ning ehitusest (vt edasi). Kasvanud on erateenuste pakumine tervishoius ja sotsiaalhoolduses. Lisaks hamba- ja taastusravile, mis hakkasid välisturiste teenindama juba üheksakümnendatel, pakuvad raviteenuseid järjest enam ka Eesti haiglad. Kuid turistidele teenuste pakkumisest on veelgi enam suurenenud teenuste ostmine Eesti enda elanike ja ettevõtete poolt. Nii on kasvanud aastatega kutse-, teadus- ja tehnikaalane, kuid ka haldus- ja abitegevused, mis on suunatud eelkõige ettevõtlusele. Pärast ülemaailmset finantskriisi on finantssektori roll majanduses taandunud tavapärasemale 3,5% kogutoodangust, kuigi isegi varem ei ületanud selle osakaal oluliselt 4%.

Lisateave artikli kohta