Kinnisvarasektor

Erastamise tulemusena läks põhiosa elamutest inimeste kätte ja seetõttu on munitsipaalelamuid Eestis väga vähe. Eestlane elab valdavalt enda omanduses oleval elamispinnal ning üürijaid on vähe, needki enamasti suuremates linnades. Paljud pered unistavad elamisest oma majas ja 2006.–2007. aastate majandusbuumi ajal püütigi oma unistusi ellu viia. Kuna kuni 2007. aasta kevadeni olid Eestis kinnisvarahinnad üksnes tõusnud, siis arvati, et kõige paremaks investeeringuks on tükk maad, kõige parem kui kuskil mere ääres, saare peal või looduskaunis kohas.

2007. aasta kevadeks olid üldine optimism ja soodsad võimalused laenu saada tõstnud kinnisvara hinnad aga lõpuks nii kõrgeks, et ostjatel kadus ostuhuvi ja -võimalus. Hinnad hakkasid langema ja see oli üks 2008. aasta alguses alanud majanduskriisi põhjuseid. Ülemaailmne finants- ja majanduskriis tegi asjad 2008. aasta lõpus ja 2009. aastal veelgi halvemaks. 2009. aasta keskpaigast alates on mõningal juhul kinnisvarahinnad siiski hakanud tõusma, kuid selleks ajaks olid kinnisvarahinnad langenud keskmiselt 45%. Praegugi on ostuhuvi suhteliselt mõõdukas ning ostjateks eelkõige jõukamad inimesed, kes tahavad saada oluliselt kvaliteetsemat kinnisvara kui buumi ajal müügiks pakutu.

Suurem ehitustegevus toimus Tallinnas ja teistes suuremates linnades ning nende ümbruses, seal tehakse senini kõige enam ka ostu-müügi tehinguid. Järjest enam on räägitud sellise valglinnastumisega kaasnevatest probleemidest autostumisest, koolide, lasteaedade ja muude asutuste nappusest jne , kuid häid mõtteid selle pidurdamiseks pole.

Endiselt kulutatakse päris palju raha vanemate majade remontimisele ja ümberehitamisele. Vanade, nõukogude ajal ehitatud kortermajade energiaefektiivsemaks tegemisele on oma õla alla pannud ka riik. Eestlased on hakanud taas enam muretsema endale suvekodusid maale ning tegelema aiandusega.

Kinnisvara hinnad Eestis erinevad väga palju — kõige kallimad on nad Tallinna kesklinnas, küllaltki kõrged veel mere läheduses Tallinna ja Pärnu piirkonnas. Samal ajal võib mõningates Eesti piirkondades elamise saada väga odavalt. Juhtub ka, et suured kortermajad on elanikest tühjaks jäänud ning neid on asutud lammutama.

​Ehitussektor on Eestis viimase paarikümne aasta jooksul näinud nii väga häid kui ka halbu aegu, viimased jäid loomulikult hiljutise majanduskriisi aega. Kuid ehitus ei ole üksnes elamute ehitamine, väga palju on ehitatud ja ehitatakse senini ka ettevõtetele. Riigi ja Euroopa Liidu struktuurifondide toel on ehitatud ning ehitatakse praegu ja tulevikus erinevaid rajatisi: maanteid, puhastusseadmeid, energiaettevõtteid ja muudki. Lisaks veel koole ja haiglaid ning muud olulist inimeste jaoks. Päris paljud ehitusettevõtjad on alati leidnud tööd ka üle mere Soomes, kuid vahel ka kaugemal — Rootsis, Norras ja mujalgi.

Lisateave artikli kohta