Majanduse struktuur

Umbes 71% Eesti toodangust (lisandväärtusest) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad 25% ja hankivad harud (sh põllumajandus ja mäetööstus) ligikaudu 4% toodangust. 1990. aastate alguses toimusid majanduse üldises struktuuris väga suured muutused, kuna paljusid teenindusvaldkondi polnud olemaski ning suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid sõjatööstusele ning Venemaale vajalikke kaupu, mida nüüd vaja polnud. Viimase kümnendi jooksul on aga üldisem jaotus teeninduse-tööstuse-põllumajanduse vahel olnud küllaltki püsiv, muutused on toimunud juba nende valdkondade sees.

Olulisemad sektorid Eesti majanduses on töötlev tööstus (14,5% toodangust), transport, laomajandus ja side (10%), kaubandus (13,5%) ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (21%). Põllumajandus koos metsandusega annab 2,2% kogutoodangust, ehitus ligi 7% ning riigivalitsemine, haridus ja tervishoid enam kui 17%. Viimaste osakaal on kriisiaastail tõusnud, kuna vaatamata kriisile tuli säilitada nende sektorite töö.

Eesti väiksuse tõttu pole võimalik siin valmistada kõiki tooteid ja pakkuda kõiki teenuseid, mida siinsed inimesed ja ettevõtted vajavad, näiteks mootorikütuseid, kodutehnikat või metalle. Nende importimiseks on aga vaja ka midagi eksportida. Just seetõttu on eksport Eesti majanduse jaoks väga oluline. Kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub 73%-ni Eesti SKP-st, ligi kolmandiku sellest moodustab teenuste eksport. Olulisemad teenused, mille ekspordist Eesti ettevõtted tulu saavad, on mitmesugused transpordiga seotud teenused, aga ka turismist saadavad tulud. Eesti tööstustoodangust eksporditakse enam kui kolmveerand, paljud ettevõtted müüvad kogu toodangu väljaspoole Eestit.

Lisateave artikli kohta