Põllumajandus ja metsandus

Veel mõned põlvkonnad tagasi oli eestlaste põhiliseks tegevusalaks põllumajandus. Tänapäeval on põllumajanduses hõivatud 3% töötajaist ning siit tuleb vaid pisut enam kui 3% kogutoodangust ja 1,7% SKP-st. 1990ndate alguse majandus- ja omandireformi tulemusel kadusid Eestist kolhoosid ja sovhoosid ning tekkisid talud ja ühistud. 1990. aastate üleminekuaeg oli põllumajandusele raske — tuli hakata konkureerima odava importtoodanguga, ettevõtted vajasid uusi seadmeid ja masinaid, kuid raha selleks polnud kuskilt võtta. 1990ndate lõpul kadus ära ka võimalus eksportida toidukaupu kriisi sattunud Venemaale, mis nõukogude ajal oli olnud Eesti põllumajandustoodangu põhiline müügikoht. Astumine Euroopa Liitu mõjus Eesti põllumajandusele hästi, kuna sellest alates sai müüa toidukaupu teistesse Euroopa riikidesse, sest kadusid tollid ja sisseveopiirangud, ning taasavanes ka Venemaa turg. Eesti põllumehed hakkasid saama erinevaid toetusi, mis on aga endiselt oluliselt väiksemad Lääne-Euroopa omadest, kuigi tootmiskulud on tõusnud peaaegu samale tasemele. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandusettevõtted muutunud suuremaks ja järjest enam kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, endisaegsest tootmisest pole enam midagi järele jäänud.

Kõige olulisem ja edukam valdkond põllumajanduses on piimakarjakasvatus: erinevad piimatooted on toiduainete ekspordis kõige suurema osakaaluga. Lisaks kasvatatakse Eestis ka sigu, linde ja lihaveiseid; kuigi nõudluse rahuldamiseks tuleb neid ka importida, on kodumaise toodangu osakaal jõudsalt tõusnud 100% lähedale. Põllul kasvatatakse teravilja, kartulit ja köögivilju. Olenevalt saagist võidakse mõningaid neid tooteid eksportida või importida. Toiduainetest ekspordib Eesti ka põllu- ja metsamarju, seeni ning ökoloogiliselt puhast toodangut. Eesti põllumajanduse tootlikkuse näitajad jäävad paljudele soodsamates klimaatilises oludes olevatele riikidele alla, kuid siinne tootmine on keemiliselt oluliselt puhtam ja järjest enam levib mahepõllundus.

Metsandus ja metsatööstus
Mets on Eesti üks olulisemaid loodusrikkusi ja siit saadakse ka märkimisväärsel hulgal tooret tootmiseks. Metsanduses on hõivatud vaid 1% Eesti töötajaist ning siit tuleb vaid 1% Eesti toodangust, kuid samas saavad toorme puidu-, paberi- ja mööblitööstus, mis annavad umbes 6% kogutoodangust ning kus töötab enam kui 4% töötajaist. Metsandus ja metsatööstus on olulised tööandjad Eesti maapiirkondades ning väikeasulates.

Suurem osa Eesti metsanduse ja metsatööstuse toodangust eksporditakse, kusjuures Eesti ekspordib järjest enam suurema väärtusega kaupu. Järjekindlalt on kasvanud puidust ehitusdetailide, puitmööbli ja puitehitiste (majade) tootmine ning eksport. Põhiliselt eksporditakse toodang Soome, Rootsi, Saksamaale, Norrasse ja Suurbritanniasse.

Tselluloosi- ja paberitööstusel on Eestis pikaajaline ajalugu, mõned tehased (nt Räpinas) on pidevalt töötanud juba 19. sajandi keskpaigast alates. Tänapäeval saavad nad oma toorme mitte ainult kohalikest metsadest, vaid impordivad seda ka lähiriikidest.

Lisateave artikli kohta