Pangad

Kõige suurem pank on Swedbank, suuruselt järgmine on SEB Pank, millele järgnevad Nordea pank ja Danske pank, mis Eestis tegutseb Sampo nime all. Viimased on küll juriidiliselt pangafiliaalid. Neli suuremat panka annavad kokku üle 90% põhilistest pangandusteenustest. Ülejäänud pangad ja pangafiliaalid on väikepangad, mis tegutsevad üldjuhul intensiivsemalt mingites üksikutes valdkondades (nt finantseerides valdavalt ettevõtteid või pakkudes eelkõige tarbimislaene).

Pisut ajaloost
Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Peagi järgnesid teised pangad. Eesti kommertspanganduse areng on olnud oma lühikese ajaloo jooksul üpris tormiline. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud.

Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja –spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged — see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ega ka põhiosa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse — Rootsi SEB-pank ja Swedbank omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses — Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule — Sampo pank omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal.

Pangandus praegu
Sisuliselt tühjalt kohalt alustanud pangandus on kasvanud äärmiselt kiiresti. 2005.–2007. aasta laenubuum lõppes kriisiga, kuid erinevalt paljudest teistest riikidest ei saa Eesti puhul rääkida panganduskriisist 2008.–2009. aastal, kuna ühelgi pangal ei tekkinud tõsiseid probleeme kõrge kapitaliseerituse ja emapankade toetuse tõttu. 2005.–2007. aasta pankade kiire kasvu taga oli mitmeid sellal ka mujal maailmas esinenud põhjuseid: näiteks välisraha sissevool, kasvanud sissetulekud ning üldine optimism, mis tõi alla intressimäärad ja muutis tulevikuootused liialt roosiliseks. Kriisi tulemusena on aga pankade laenuportfell vähenenud (novembrist 2008 kuni 2011. aasta augustini 16%), sest paljud laenajad sattusid raskustesse ja uusi laenuvõtjaid napib. Ka pole laenutingimused enam nii soodsad kui mõned aastad tagasi, kuid eelkõige on võimalikud laenajad jäänud endiselt ettevaatlikuks.

Nõndanimetatud halbade laenude (st laenud, mille puhul on tagasimaksmisel probleeme) osakaal kogu laenuportfellist tõusis 2010. aasta kevadel 12% lähedale, kusjuures üle 60 päevase makseviivitusega oli vähem kui 7% laenudest. Suurimaks probleemiks osutusid ettevõtetele antud kinnisvara arendamiseks mõeldud laenud, kuid raskusi oli ka ettevõtteil, mis tootsid ehitusmaterjale ja -kaupu. Elanikel olid ja on suuremad probleemid tarbimislaenudega, kuid Eestis on tarbimislaenude osakaal olnud üpris tagasihoidlik (praegu alla 9% kõikidest peredele antud laenudest).

Samal ajal kui intressid olid laenamiseks ahvatlevaks muutunud, polnud nad seda mitte hoiustamiseks. Buumi ajal, mil sissetulekud kiiresti kasvasid, suurenesid ka inimeste võimalused kulutada ning madalate sissetulekute ja tagasihoidliku jõukuse tõttu kasutati see võimalus ära. Majanduskriis muutis 2008.–2009. aastal oluliselt inimeste käitumist: järjest enam hakati raha kokku hoidma ja kuigi sissetulekud kriisi ajal vähenesid, suurenesid nende hoiused pidevalt.

Eesti pangateenused on valdavalt elektroonsed: Eestis on pangakaartide arv enam kui kolmandiku võrra suurem rahvaarvust, mis viitab sellele, et suurel osal inimestel on vähemalt kaks pangakaarti. Kõigil pangaklientidel on olemas vähemalt üks deebetkaart (kokku üle 1,4 miljoni), lisaks on krediitkaardid (üle 380 tuhande). Peaaegu kõik pangatehingud tehakse elektrooniliselt kas kaardimaksete, internetipanganduse, otselepingute, püsikorralduste, telefoni- või m-panganduse teenuste abil. Eesti elanike pangateenuste rohke kasutamine tuleneb sellest, et enamik palkadest ja peaaegu kõik riiklikud toetused makstakse pangakontodele. Elektroonset pangandust on toetanud arvutite ja interneti kasutamise levik.

Liising
Liisimine on olnud Eestis üpriski populaarne juba aastaid. Valdavalt liisitakse erinevaid sõidukeid, eriti sõiduautosid, kuid järjest enam ka tootmisseadmeid. Inimesed on liisimist varasematel aastatel kasutanud ka endale korteri ostmisel. Umbes veerand liisingumahust on seotud inimestega, sj sõiduautodest pooled, kinnisvarast kolmandik ja IT-tehnikast viiendik. Küllaltki ootuspäraselt on liising populaarsem transpordiettevõtete seas, kuid rohkelt kasutavad liisitud varasid ka töötlev tööstus, kaubandus, põllu- ja metsamajandus, ehitus ning erinevad teenindusettevõtted (sj haldus-, kutse-, teadus-, tehnikaalal tegutsejad).

Lisateave artikli kohta