Raha- ja finantssüsteem

​2011. aastast alates on Eesti eurotsooni liige, enne seda oli siin käibel Eesti kroon. Eesti liitus eurotsooniga ajal, mil Euroopa ja maailma majanduses olid asjad keerulised. Põhjuseks oli soov vähendada riske, mis takistasid Eesti ettevõtteid kasvamast ja investoreid investeerimast. Ei tasu ka unustada, et kuigi Eestis oli käibel oma raha, oli selle kurss fikseeritud euro suhtes, mistõttu võib väita, et sisuliselt oli Eesti eurotsooni liige juba selle loomisest alates, kuid ei saanud osaleda eurotsooni mõjutavate otsuste tegemisel.

Eesti keskpangaks on Eesti Pank, mis on asutatud 1919. aastal. Nõukogude võimu aegadel (1940–1941, 1944–1989) oli pank likvideeritud. Eesti Panga tegevus taastus 1990. aastal. 2011. aastast alates, mil Eestis võeti kasutusele euro, on Eesti Pank Euroopa keskpankade süsteemi liige. Esialgu oli Eesti Panga ülesandeks ka pankade järelevalve, kuid nüüd kuulub see Finantsinspektsiooni tööülesannete hulka.

Finantsinspektsioon loodi 2002. aastal ning selle ülesandeks on kõigi Eesti finantsasutuste, st pankade, kindlustusfirmade, investeerimis- ja pensionifondide ning väärtpaberituru järelevalve.

Eestis tegutseb seitse siin registreeritud panka ja 11 välispanga filiaali. Eestis tegutseb neli siin registreeritud elu- ja üheksa kahjukindlustusseltsi, üks välismaine elukindlustusseltsi filiaal, neli välismaist kahjukindlustusseltsi filiaali, 16 fondivalitsejat, 23 kohustuslikku pensionifondi ja 13 vabatahtlikku pensionifondi. Lisaks veel rohkelt Eestis registreeritud investeerimisfonde, kindlustusvahendajaid ja investeerimisühinguid ning arvutult ülepiirilisi finantsteenuste pakkujaid erinevates valdkondades. Tallinnas tegutseb börs ametliku nimetusega NASDAQ OMX Tallinn, mis kuulub maailma suurimasse börsikontserni NASDAQ OMX Group.

Eesti kroon ja euro
Kuni 2011. aastani oli Eesti rahaühikuks kroon, mis võeti kasutusele 1992. aasta 20. juuni rahareformi tulemusel. Krooni ametlikuks kursiks sai 1 Saksa mark = 8 krooni. Nõukogude rublad vahetati kroonideks kursiga 1 kroon = 10 rubla. Ajast, mil Saksa mark asendati euroga, oli Eesti krooni kurss fikseeritud euro suhtes kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Sama kursi alusel toimus ka üleminek eurole 2011. aasta alguses. Seega pole Eesti krooni kurssi tema tänapäevase ajaloo jooksul kordagi muudetud.

​Eesti oma rahasüsteem põhines valuutakomiteel — see tähendab, et iga ringluses oleva krooni kohta oli Eesti Pangas (keskpangas) vastavas väärtuses välisvaluutat (eurosid, dollareid) või kulda. Valuutakomitee süsteem valiti eesmärgiga vähendada valuutaspekulatsioonide mõju Eesti majandusele ja tagada rahasüsteemi stabiilsus.

​Eestlaste jaoks oli oma raha kasutusele võtmine samm Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse teel, seetõttu oli kroonist loobumine paljudele ka valus ning rahvas ei olnud selle üle väga rõõmus. Enne euro kasutusele võtmist oli euro toetajate osakaal napilt enam kui 50%, kuid seejärel toetajate osakaal kasvas. Põhjuseid euro kasutusele võtmiseks oli mitmeid. Esiteks oli Eesti andnud lubaduse liituda eurotsooniga, kui ta 2004. aastal Euroopa Liitu astus. Teiseks oli krooni fikseeritud kursi tõttu sisuliselt euro juba Eestis kasutusel. Kolmandaks oli 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses ning ajuti varemgi välismaailma usaldus Eesti krooni vastu nõrguke ja kuigi Eesti säilitas krooni algse kursi, arvati aeg-ajalt ikka, et majandusprobleemide lahendamiseks Eesti devalveerib krooni ning seetõttu oli aeg-ajalt väga keeruline Eesti ettevõtjail tegutseda. Samuti loeti suureks riskiks seda, et suurem osa Eestis välja antud laenudest olid eurodes.

​Euro kasutusele võtmine tähendas kõige suuremat muutust hinnanumbrites — need muutusid järsku kõvasti väiksemaks —, kuid ka müntide suur osakaal ringluses on inimeste jaoks olnud asi, millega on tulnud harjuda. Euro kasutusele võtmine tähendas, et mõnevõrra vähesid laenuvõtjate, reisijate ja ettevõtete kulud, sest enam ei pidanud kroone eurodeks või ekspordist teenitud eurosid kroonideks ümber vahetama. Mõnevõrra langesid ka intressimäärad. Samas võib märgata, et hinnad on mõnedel juhtudel kasvanud, seda eelkõige pärast seda, kui ametlik hinnajärelvalve 2011. aasta keskel lõppes: paljud kaupmehed ja teenindusasutused püüavad hindu muuta „atraktiivsemaks”, ümardades neid.

Finantssektor
Eesti finantssektor on üsna pankadekeskne — suur osa kindlustus-, liising- ja investeerimisfirmasid ning -fonde kuulub pankadele. Kuigi viimastel aastatel on kiiresti suurenenud ka pangaväliste finantsteenuste pakkujate arv, on pangad endiselt paljudes valdkondades põhilised tegutsejad. Eesti pangad on valdavalt väliskapitali omanduses, mis on suures osas pärit Skandinaaviast (Rootsist, Soomest ja Taanist). Ka kindlustuses domineerib väliskapital kas otsese või siis kaudse osalusega.

Lisateave artikli kohta