Töötlev tööstus

Kõige olulisem töötleva tööstuse haru Eestis on masinatööstus (umbes 25% toodangust), tähtsuselt järgmised on puidu- ja paberitööstus (20%, vaata lähemalt metsanduse alt), toiduainetetööstus (15%, vaata ka põllumajandust), keemiatööstus (umbes 10%), metallitööstus (13%) ja kergetööstus (alla 5%). Tööstuses on toimunud väga kiired muutused veel kümmekond aastat tagasi oli kõige olulisemaks puidu- ja paberitööstus , kuid ka harude sees on toimunud suured muutused. Juba enam kui kümme aastat kasvavad väga kiiresti masina- ja metallitööstus, samas kergetööstuses tootmismahud vähenevad. Elektroonikatööstuse toodangu maht on paari aastaga kaheksakordistunud. Muutused on põhjustatud tööjõu kallinemisest, aga ka suurenenud oskustest ja investeeringutest.

Toiduainetetööstus
Toiduainetetööstus, mis on viimastel aastatel väga suuri muutusi üle elanud, pakub väga mitmekesist toodangut. Eestlased armastavad kodumaist toodangut, pidades seda puhtamaks, kvaliteetsemaks ja maitsvamaks. Kui näiteks 1990ndate alguses oli suurem osa müüdud jäätisest imporditud, sest Eestis ei valmistatud jäätist peaaegu üldse, siis praeguseks on importkauba osakaal käibes langenud 16%-le. Sellisele muutusele on kaasa aidanud kiiresti moodsamaks ja mitmekesisemaks muutunud tootmine. Kuid soodsamate hindade ja majanduskriisi tõttu on viimasel paaril aastal mitmed importtooted oma positsiooni Eesti turul parandanud, sest nad on odavamad. Nii mitmedki tootjad müüvad oma tooteid erinevates Euroopa Liidu riikides. Väga tihe konkurents on Eesti, Läti ja Leedu tootjate ja töötlejate vahel, seda eriti piimatootmises ja -tööstuses.

Tarbijate kodu- ja importkauba eelistamine kauplustes*  

Valdavalt kodumaine kaup
Valdavalt imporditud kaup
Enam kui 80%
Kartul, suitsuvorst, sink, jogurt, juust 

Enam kui 70%
Majonees, jahu, tangained, linnuliha, jäätis
Värske puuvili, makaronid
Enam kui 50%

Küpsised, keeksid, koogid, värske köögivili, keedised, moosid, toiduõli, mahlad, õlu

Viin, kommid, šokolaad, kalatooted

*Turgudel müüdav köögivili on siiski valdavalt kodumaine

Eesti piima- ja lihatööstuses on palju erinevaid tootjaid — nii suuremaid kui ka väiksemaid. Mõned ettevõtted kuuluvad ühistutele, kuid valdavalt on need eraettevõtjad. Eestlaste lemmikmaiustusi valmistab Kalev, mille eelkäija rajati aastal 1921, kuid seal kasutatakse ka palju vanemaid retsepte (legendi järgi olla martsipan leituatud Tallinnas). Suuremad õlletootjad on Saku Tallinna lähistelt ja Tartu A Le Coq.

Kergetööstus
1990. aastatel töötas enamik Eesti õmblus- ja tekstiiliettevõtetest välismaistele ettevõtetele, tehes neile odavat alltööd. Aegamööda kasvasid kogemused ja oskused ning praeguseks on seis täiesti muutunud. Mitmed Eesti kergetööstusettevõtted teevad omatoodangut ning ostavad alltööd Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt, Hiinast ja mujalt ning nende kaubamärgid on edukad välismaal (nt Baltika, Silvano või Ilvese toodang). Vaatamata mitmete kohalike ettevõtete edukusele on kergetööstuse roll majanduses siiski pidevalt vähenenud ja tootmismahud langenud, kuna siinsed väiksemad ettevõtted, mis tegid ja veel teevad alltööd välisettevõtetele, ei suuda konkureerida odavate tootjatega väljastpoolt Euroopa Liitu. Lisaks trügivad järjest enam Eestisse odavad kaubad Hiinast, Indiast ja mujalt.

Masinatööstus
Väga kiiresti on viimastel aastatel kasvanud masina-, seadme- ja sõidukitööstus — haru, mis 1990ndate alguses nõukogude sõjatööstuse kokkuvarisemise järel peaaegu kokku kuivas. Suuremad muutused paremuse poole algasid rahvusvahelise elektroonikaettevõtte Elcoteq tehase avamisega 2000. aastal, mille järel suurenes ka teiste välismaiste masina- ja seadmetööstusettevõtete huvi Eesti toodangu ja tootmise vastu. Masina- ja seadmetööstus on üks kiiremini kriisist väljunud harusid: paari aastaga on tootmismahud elektroonikatööstuses kaheksakordistunud ja sõidukite tootmises enam kui kahekordistunud. Masina- ja seadmetööstuse toodang on muutunud järjest keerulisemaks ning mehhaniseeritumaks. Eestis valmistatakse erinevaid elektroonikatooteid, arvuteid, kaableid, laboriseadmeid, turbiine, tõstukeid, meresõidukeid, autode detaile ja muud. Kuid samuti peenmehaanika- ja optikatooteid, milliste tootjaid maailmas on väga vähe. Eesti masinatööstuses domineerivad valdavalt väikeettevõtted, mis teevad koostööd erinevate välisettevõtetega, kuid on mõned suurfirmadele kuuluvad tehased, mis annavad Eesti ekspordist ja tööstustoodangust suure osa.

Metallitööstus
Viimase kümnendi jooksul on jõudsalt edenenud tootmine ka metallitööstuses. Euroopa Liitu astudes tekkis Eesti tootjail soodsam ligipääs Euroopa turule, samas võimaldavad head kontaktid Venemaa ja Ukraina toormepakkujatega ning pikaajalised kogemused pakkuda mitmekesist ja kõrge kvaliteediga toodangut. Oma osa on olnud ka välisinvesteeringutel, kuid edukate tipus on ka kohaliku kapitaliga ettevõtted.

Metallitööstusettevõtted toodavad erinevaid ehitusdetaile ja tegelevad laevaehitusega. Näiteks on laevaehituses suurim BLRT, mille tehased ei asu üksnes Eestis, vaid ka Leedus ja Soomes. Eksporditakse nii mustmetallist kui ka värvilistest metallidest tehtud tooteid.

Keemiatööstus
Nagu masinatööstus, nii on ka keemiatööstus Eestis väga mitmekesine, kasutades nii kohalikku (nt põlevkivi) kui ka imporditud tooret (nt maagaasi). Mitmed keemiatööstuse suurettevõtted paiknevad Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas. Suurimad tehased on Kohtla-Järvel asuvad Nitrofert, Viru Keemia Grupp, Velsicol ja Sillamäel Silmet. Nitrofert toodab väetisi ja kemikaale (ammoniaaki, lämmastikku jmt). Velsicoli põhitooteks on bensoehape, mille tootjaid maailmas on vähe, Viru Keemia aga toodab põlevkivist erinevaid tooteid (nt põlevkiviõli). Lisaks põlevkivist kütteõlide tootmisele on viimastel aastatel Eestis kõvasti kasvanud Venemaalt imporditud naftatoodete rikastamisel põhinev kütusetootmine ekspordiks. Silmet on üks Euroopa suurimaid vääris- ja väärismuldmetallide tootjaid. Sealne algselt kohalikul materjalil põhinenud tootmine on nüüdseks läinud täielikult üle välismaa (eelkõige Venemaa) toormele.

Mitmed Eesti ettevõtted toodavad värve ja muid ehituskeemiat (nt ehitusvahte), mis põhilises osas eksporditakse. Sihtturgudeks on nii lähedased Läti-Leedu ja Venemaa kui ka kaugemad maad (nt Ladina-Ameerika).

Märkimisväärse tähtsusega on plastitööstus, kus valdavalt tegutsevad väikeettevõtted ja mis toodavad kõige enam mitmesuguseid pakendeid, plastdetaile, lüliteid, juhtmeid, kilet jmt. Väga paljud plastitööstuse ettevõtted asuvad Eesti suuruselt teisel saarel Hiiumaal, kus plastitööstus annab 4/5 kogu tööstustoodangust.

​Energeetika
Eesti energeetikatööstus põhineb kohalikul unikaalsel loodusvaral — põlevkivil. Umbes 85% elektrienergiast toodetakse põlevkivi põletamisest ja põlevkiviõli kasutatakse laialdaselt ka soojusenergia tootmiseks. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse ka maagaasi ning mitmesuguseid kohalikke ressursse (maapiirkondades valdavalt puitu). Elektrienergia tootmises kasvab viimastel aastatel kiiresti erinevate taastuvate energiaallikate, eelkõige tuule, kasutamine; puidu puhul kasutatakse eelkõige puidutööstuse jääke ning vähekvaliteedilist ja tööstuses mittevajalikku puitu.

​Pärast Leedu Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist on Eesti elektrienergia eksport Lätti ja Leetu kõvasti kasvanud, sest sealsed tootmismahud ei ole piisavad. 2007. aastast algas elektrienergia eksport ja import Soome, sest valmis esimene Balti riikide ühendus (Estlink) Põhjamaade elektrivõrguga. Praegu ekspordib Eesti umbes kolmandiku kogu toodetud elektrienergiast. Keskkonnanõuetega toimetulemiseks peab Eesti Energia lähiaastail kõvasti investeerima tootmisseadmetesse, laiendades elektrienergia tootmist ka keskkonda säästvamal viisi (nt tuuleparkides). Samal ajal planeeritakse rajada ka teine elektripüsiühendus Soome ja Põhjamaadega.

​Põlevkivist kütteõli tootmine on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud ja tehtavad investeeringud osutavad sellele, et tootmismahud kasvavad tulevikus enamgi. Võimalik, et kunagi hakatakse Eestis (taas)tootma ka mootorikütust. Seni aga imporditakse kogu vajaminev bensiin ja diislikütus Leedust ja Skandinaaviast.

Alltöö ja omatoodang
Majandusmuutuste algusjärgus hakkasid Eesti ettevõtjad tegema alltööd välismaistele ettevõtjatele. Eriti levis alltöö kergetööstuses, kus tehti tööd Soome ja Rootsi ettevõtetele. Alltööd tehti ka puidu-, metalli-, masina- ja keemiatööstuses. Ka elektroonikatööstuse kiire kasv sai alguse alltööst.

Alltöövõtu põhjuseks oli siinne suhteliselt odav ja kvalifitseeritud tööjõud, lisaks olid transpordikulud Lääne-Euroopasse, võrreldes näiteks Kagu-Aasiaga, oluliselt väiksemad. Oma osa oli ka ärikeskkonnal. Aegamööda on alltöö osakaal Eesti majanduses vähenenud — isegi väga kõrge alltöötasemega elektroonikatööstuses. Samuti on muutunud alltöö iseloom: järjest enam tehakse kõrgema lisandväärtusega toodangut, samas kui odavate toodete tootmise aeg on ümber saanud. Muutuste põhjuseks on eelkõige palkade, aga ka muude kulude kasv Eestis. Teiseks põhjuseks on töötajate oskuste ja toodangu kvaliteedi kasv. Kogemuste ja teadmiste, aga ka ärikontaktide loomise mõttes oli alltöövõtu suur osakaal tootmises 1990. aastatel Eesti majandusarengutele väga kasulik.

Tänapäeval on rahvusvahelised suhted tootmises laialt levinud, sest nii saab tootmist korraldada efektiivsemalt ja odavamalt. Eesti majanduse suur avatus paistab silma ka tööstuses, kus suurem osa toodangust eksporditakse. Üksnes toiduainetetööstuse ja ka arvutite toodangust müüakse enamik Eestis, teistes valdkondades ulatub ekspordi osakaal toodangus üle 80%, tihti isegi ligi 100%-ni.

Lisateave artikli kohta