Teised finantsasutused ja -teenused

Kindlustusteenuste kasutamine on Eestis suhteliselt vähe levinud, kui jätta välja vaid kohustuslik liikluskindlustus. Kindlustuse kasvu on pidurdanud eelkõige elanike vaesus, kusjuures majanduskriis mõjus kindlustussektorile väga halvasti. Kogu kindlustuspreemiatest tuleb 22% kohustuslikust liikluskindlustusest, 27% vabatahtlikust autode kindlustusest ja üle 19% varakindlustusest. Elukindlustuse osakaal on 23%.

Tallinna Börs
Kõik Eesti väärtpaberid on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, kus on arvel ka kõik aktsiaseltside aktsiaraamatud, väärtpaberikontod ja kogumispensioni kontod. Tehingud toimuvad kas börsiväliselt või Tallinna Börsil.

Tallinna Börs alustas tegevust 1996. aasta 31. mail ja 2001. aastast alates kuulub ta Helsingi Börsi kauplemiskeskkonda. 2008. aastal liitusid NASDAQ ja Põhjamaade börsiliit OMX, mille tulemusena on Tallinna Börs maailma suurima börsiettevõtte osa. Tallinna Börs on oma ajaloo jooksul alati olnud elektrooniline, mis tähendab, et väärtpaberid eksisteerivad vaid elektrooniliste kirjetena, mitte paberitena.

Käivitumisel oli börs uudne asi ja tekitas inimestes palju huvi, mistõttu tegevus osutus suhteliselt aktiivseks ning väärtpaberite hinnad tõusid kiiresti. Kui 1997. aastal puhkes Kagu-Aasias kriis, tekkisid probleemid ka Eestis. Vene kriisi algus 1998. aasta augustis ei mõjunud arengutele samuti soodsalt. Aktiivselt alustanud börsilt hakkasid lahkuma ettevõtted, kuna nad läksid ainuomandusse, uusi ettevõtteid samas ei lisandunud. Niisiis oli Tallinna Börs mõned aastad varjusurmas. Uus elavnemine saabus börsile 2001. aastal, mil ka Eesti majandusnäitajad hakkasid paranema ja sai selgemaks Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Viimastel aastatel lahkus börsilt veel mitu suurt ettevõtet, kuid ka mõned väiksemad. Samas on tulnud börsile ka mõned uued ettevõtted.

Praegu kaubeldakse Tallinna Börsil 15 ettevõtte aktsiatega, ühtegi võlakirja pole registreeritud.

Investeerimisfondid
Erinevad investeerimisfondid pole eestlaste seas olnud eriti populaarsed. Põhjuseks nii vaesus, varasemad segadused erinevate finantseerimisasutuste ümber kui ka vähesed teadmised investeerimisest. Enamik Eesti investeerimisfonde on seotud siinsete pankadega — Swedbanki, SEB-i, LHV, Danske (Sampo) ja Nordea pangaga. Pensionifonde haldab ka kindlustusfirma Ergo ning lepingulisi investeerimisfonde pakuvad mitmed pankadega mitteseotud fondivalitsejad (Trigonil on neid kõige enam). Finantskriis 2008.–2009. aastal mõjutas investeerimisfonde oluliselt ja kuigi nüüd on asjad paranenud, pole endiseid mahte siiski saavutatud.

Pensionireform ja pensionifondid
Eesti pensionisüsteem põhineb kolmel „sambal”: riiklik pension, kohustuslik ja vabatahtlik pensionikindlustus. I sammas põhineb tänaste töötajate sotsiaalkindlustusmaksetel ja koosneb rahvapensionist, mis on kõigile ühtne, ning tööaastatest ja saadud palgast sõltuvast osast. Praegused pensionärid saavad üldiselt just I samba pensionit ja keskmine vanusepension on 48% keskmisest kuu netopalgast.

Kohustuslik pensionikindlustus hakkas vahendeid koguma 2003. aastast alates ja kohustuslik on ta neile, kes alles alustavad oma tööteed. Teistele on selle süsteemiga liitumine vabatahtlik, kuid hiljem sellest loobuda ei saa. Kohustuslikus pensionikindlustuses maksab inimene ise 2% palgast, riik lisab sellele 4% sotsiaalmaksu arvelt ning selliselt saadud vahendid paigutatakse inimese poolt valitud pensionifondi. Fonde saab ka vahetada. 2009. aasta juunist peatas riik ajutiselt omapoolse panuse maksmise pensionifondidesse, et vältida riigieelarve puudujäägi liialt suureks paisumist. 2011. aastal taastati riigipoolne panus pooles ulatuses ja 2012. aastast täies mahus. Neile inimestele, kes 2008.–2011. aastal jätkasid omapoolseid makseid (37% liitunuist), makstakse hiljem riigi poolt rohkem juurde.

Kohustuslik pensionikindlustus algas edukalt — sellega liitus rohkem inimesi, kui loodeti. Praeguseks on pensionikogumisega liitunud 616 000 inimest ehk ligi 90% tööjõust ja 72% inimestest, kes on vähemalt 16-aastased ja ei ole pensioniealised. 78% inimesi on valinud investeerimiseks nn progressiivsed fondid, mis võivad kogutud maksetest paigutada aktsiatesse olenevalt liigist kuni 50%. Kohustuslikest fondidest hakati väljamakseid tegema alates 2009. aastast, summad on muidugi üsna tagasihoidlikud.

Vabatahtlik pensionikindlustus alustas tegevust varem ja siin on mitmeid võimalusi: võib sõlmida elukindlustuselaadse pensionikindlustuse lepingu või investeerida pensionifondidesse. Maksete suurus ei ole piiratud, kuid inimese palgast kuni 15% ulatuses tehtud pensionimaksed on tulumaksuvabad.

Lisateave artikli kohta