Transiit ja transport

Sageli, eriti Venemaal, arvatakse, et Eesti majandus on olulisel määral sõltuv Venemaa transiidist. Tegelikkus on midagi muud kaubavedu Venemaa ja muu maailma vahel on küll oluliseks tuluallikaks Eesti sadamatele, kuid transiidi tähtsus Eesti majanduses on järjekindlalt vähenenud.

Sadamate kaubavoogudest on transiidiga seotud 75% ja raudteel 45%. Kuna Venemaa naftavood lähevad järjest enam läbi tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt algul mööda raudteed, siis tankeritega meritsi edasi. Olulisematest Venemaa kaupadest on Eestit läbinud veel teravili ja väetised, aeg-ajalt ka muud kaubad. Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona.

Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga). Viimastel aastatel on Läänemere reisilaevaliikluses oma positsiooni oluliselt tugevdanud Tallink, mille laevad peatuvad peale Eesti ka Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa sadamates. Kohalik laevaliiklus tähendab aga eelkõige praamide liikumist mandri ja saarte vahel. Siseveedel on transport väga tagasihoidlik.

Kui sajandi alguses oli Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air üpriski edukas, kasvatades nii veosemahte kui ka reisijate hulka, siis viimased aastad pole enam nii edukad olnud. 2009. aastal vähenes reisijate vedu nii majanduskriisi kui ka tihenenud konkurentsi tõttu. Siiski on Eesti lennufirmad kokku oma osakaalu reisijateveos viimasel ajal suurendanud. Suurim lennujaam on Tallinnas, kuid rahvusvahelisi lende on tehtud ka Tartusse ja Pärnusse. Lisaks on lennujaamad neljal saarel (Saaremaal, Hiiumaal, Ruhnus ja Kihnus).

Suur osa kaubavedudest tehakse autodega, eriti Eesti-siseselt, kuna vahemaad on suhteliselt väikesed. Reisijavedu toimub põhiliselt bussidega, rahvusvahelised liinid ulatuvad Peterburi, Lätti, Leetu, Poolasse, Saksamaale ja Skandinaavia maadesse.

Eesti kõikidest maanteedest on 46% kõvakatteta, nende suure osakaalu üheks põhjuseks on hõre asustus ja teiseks rahanappus. Viimastel aastatel on väga palju teid remonditud ja rajatud uusi, kuid ikkagi on nii mitmedki teed üpris halvas seisus. Suuremate tee-ehitustega püütakse parandada Eesti rahvusvahelisi ühendusi, kuid ka ühendusi riigi erinevate osade vahel. Euroopa Liidu toetusrahade osakaal selliste ehituste finantseerimisel on üpris oluline.

​Kuigi suur osa transpordisektori tuludest tuleb kaupade ja reisjate veost, on väga oluline ka transpordiga kaasnevate teenuste roll, eriti logistikateenustel ja laomajandusel. Kuna väga paljud suured välismaised ettevõtted vaatavad Baltikumi ühe turuna, siis on nad tihtipeale valinud ühe kolmest riigist oma n-ö baasiks ning kaupade jagamine piirkonnas toimub valitud keskusest. Seetõttu ongi Eesti, aga ka Läti ja Leedu kaubavahetuses suur osakaal mujalt imporditud tööstus- ja tarbekaupadel. Eesti osakaal sellises kaubavahetuses ja teenuste pakkumises on suhteliselt kõrge tänu soodsale ärikeskkonnale, kuid ka seetõttu, et mõningatel juhtudel kasutatakse Eestit ka Soome ja Loode-Venemaa jaotuspunktina. Suuremad logistikakeskused asuvad loomulikult sadamate läheduses: Tallinna piirkonnas ja Paldiskis.

Lisateave artikli kohta