Arenev ärikultuur

Eesti taasiseseisvuse algusaastad tõid lisaks elukalliduse järsule kasvule ja kiirele inflatsioonile ning riigi ümberkorraldamisega kaasnenud segadustele kaasa ka ärikultuuri madaldumise. Oma äriga 1990. aastate esimesel poolel algust teinutel polnud praktiliselt võimalik vältida kuritegelikke grupeeringuid, nn kohalikku „maffiat”, kellest valdav osa koosnes endise Nõukogude Liidu territooriumilt sisserännanutest.

Grupeeringud maksustasid enim kaupmehi ja teenindusasutusi, nimetades maksmist „katuseks” ehk kaitseks konkureerivate kurjategijate eest. 1990. aastate teisel poolel pole „maffia” tegevust legaalses kaubanduses eriti märgata olnud. Selle põhjuseks on olnud nii reaalset ja kaasaegset turvateenust pakkuvate turvafirmade tugevnemine kui ka grupeeringute hajumine omavahelistes arveteõiendamistes ning politseistruktuuride tegevuse tulemusena. Kuritegelik kontroll kaubanduse üle on siiani väidetavalt olemas näiteks Tallinna keskturul, mille erastamist seostatakse ametnike korruptsiooni ja tellimusmõrvadega.

Samas pole senini kadunud autode organiseeritud vargused ja prostitutsiooni vahendamine, arengutendentsi näitab ka illegaalne narkootikumide äri. Aktsiisimaksust kõrvale hiilides müüdava ehk nn salaalkoholi turuosa hinnatakse ka uuel aastatuhandel kümnetes protsentides, samas suurusjärgus on salakütuse osa. Levinuimaid salakaupu on sigaretid. Üheks laialt levinud väärnähuks, millega võitleb maksuamet, on töötasu maksmine maksudeta, nn ümbrikupalkade näol.

Riigi poolt on siiski suurendatud tollijärelevalvet, maksuameti juurde moodustati eraldi maksupettuste uurimise keskus. Samuti seisavad ausa äri ja tarbijaõiguste eest konkurentsiamet, tarbijakaitseamet, riigihangete amet, energiaturu inspektsioon, tervisekaitseamet jt riigiinstitutsioonid. Muu hulgas on valitsus nende asutuste tööd püüdnud tõhustada tulemuspalkade juurutamisega, kus töötajate tasu osaliselt sõltub saavutatust.

Praeguste arengute põhjal on Eesti siiski viimastel kümnenditel näidanud kindlat suunda suletud nõukogulikust ja pealesurutult aasialikust ärikultuurist tagasi Euroopa ja Põhjamaade arenenud kapitalismi rüppe.

Lisateave artikli kohta