Suurenev tarbimisvabadus

Vaatamata toiduainete müügile keskendunud supermarketite lisandumisele hakkas toidukaupade läbimüügi osatähtsus jaekaubanduses alates 1990. aastate keskpaigast vähenema. Püsivhindades arvestatuna suurenes tööstuskaupade müük aastatel 1995–2000 67%, toidukaupade jaemüük aga kõigest 26%.

Kaubakategooriatest kasvasid rohkem mootorsõidukite, nende varuosade ja kütuse müük. Võrreldes 1990. aastaga sõiduautode arv 2003. aastaks Eestis peaaegu kahekordistus. Teisisõnu oli sõiduauto keskmiselt igal kolmandal inimesel Eesti 1,4 miljonist elanikust. Peamiselt tingis autode hulga elatustaseme tõus, aga ka pangalaenude ja liisingute populaarsuse kasv, mille põhjuseks oli omakorda laenutingimuste lihtsustumine. Autoturu kasvu näitasid ka uued tanklad ja automüügikeskused. Eesti iseseisvuse algul levinud pruugitud autode sissetoomine Euroopast asendus järk-järgult uute autode müügiga.

Muutused tarbimisstruktuuris aastatel 1995-2000

1995
2000
Toidukaupade osa ostudes
45%
35%
Sõiduautode arv (tuhandetes)
380
464
Välisreiside arv (tuhandetes)
101
359

Aastatuhande vahetusel innustasid Eesti suuremad pangad tarbimist madalate püsikuludega elektrooniliste järelmaksukaartide (Ego, Magnet jt) turulepaiskamisega. Kasutajate hulk kasvas kiiresti, ka järelmaksukaartide riskiastet — et kliendid ei suuda endale võetud kohustusi tasuda — hindasid pangad esimese aasta möödudes tegelikust väiksemaks. Kuna Eesti majandus sõltub suurel määral ekspordimahtudest, ilmnes aga oht, et liigne sisetarbimine laenamise näol võib hakata pidurdama majanduskasvu tervikuna. Seetõttu hakkas Eesti keskpank (Eesti Pank) maailmas valitseva majanduslangusega seoses 2002. aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist.

Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaame, mis järjepanu täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist, näiteks ei tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne hilisõhtut, eesmärgiga säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel — et tagada õiglast konkurentsi — jõuti riigieelarvest finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni kommertsreklaamivabaks.

Lisateave artikli kohta