Suurenev tarbimisvabadus
Vaatamata toiduainete müügile keskendunud supermarketite lisandumisele on toidukaupade läbimüügi osatähtsus jaekaubanduses vähenenud alates 1990. aastate keskpaigast. Püsivhindades arvestatuna suurenes tööstuskaupade müük aastatel 1995–2000 67 %, toidukaupade jaemüük aga kõigest 26%.
Kaubakategooriatest on rohkem kasvanud mootorsõidukite, nende varuosade ja kütuse müük. Võrreldes 1990. aastaga on sõiduautode arv 2003. aastaks Eestis peaaegu kahekordistunud. Teisisõnu on sõiduauto praegu keskmiselt igal kolmandal inimesel Eesti 1,4 miljonist elanikust. Peamiselt on autode hulk tingitud elatustaseme tõusust, aga ka pangalaenude ja liisingute populaarsuse tõusust, mille põhjuseks on omakorda laenutingimuste lihtsustumine. Autoturu kasvust kõnelevad ka uued tanklad ja automüügikeskused. Eesti iseseisvuse algul levinud pruugitud autode sissetoomine Euroopast on järk-järgult asendunud uute autode müügiga.
|
Muutused tarbimisstruktuuris aastatel 1995-2000
|
||
| 1995 | 2000 |
|
| Toidukaupade osa ostudes |
45% | 35% |
| Sõiduautode arv, (tuhat tk.) |
380 | 464 |
| Välisreiside arv, (tuhat tk.) |
101 | 359 |
Aastatuhande vahetusel innustasid Eesti suuremad pangad tarbimist madalate püsikuludega elektrooniliste järelmaksukaartide (Ego, Magnet jt.) turulepaiskamisega. Kasutajate hulk kasvas kiiresti, ka järelmaksukaartide riskiastet — et kliendid ei suuda endale võetud kohustusi tasuda — hindasid pangad esimese aasta möödudes tegelikust väiksemaks. Et Eesti majandus sõltub suurel määral ekspordimahtudest, ilmnes aga oht, et liigne sisetarbimine laenamise näol võib hakata pidurdama majanduskasvu tervikuna. Seetõttu hakkas Eesti keskpank (Eesti Pank) maailmas valitseva majanduslangusega seoses 2002. aastal kommertspankadelt nõudma laenupoliitika karmistamist.
Rikkalik teenindus, teisalt aga teeninduse ja kaubanduse elavdamisele suunatud reklaam on põhjustanud Eestis Lääne majandusühiskondadele omase info vohavuse. Reklaami võib kohata bussiootepaviljonidel, transpordivahenditel, tänavapostidel ja majaseintel, rääkimata elektroonilisest ja trükimeediast. Aasta-aastalt on lisandunud otsepostitusreklaami trükiseid, mis järjepanu täidavad elanike postkaste. Reklaami puudutavate õigusaktidega on reklaami sisu piiratud peamiselt eetilisest aspektist, näiteks ei tohi televisioonis alkoholi reklaamida enne hilisõhtut, eesmärgiga säästa noori alkoholireklaami vaatamisest. Teistlaadi kaalutlustel — et tagada õiglast konkurentsi — jõuti hiljuti riigieelarvest finantseeritava riigitelevisiooni (ETV) muutmiseni kommertsreklaamivabaks.
Lisateave artikli kohta
