Turismiäri ja Soome sild
Eestlaste majanduslike võimaluste kasvule viitab ka sagenev reisimine nii välismaal kui Eesti enda piires. Kui 1992. aastal lähetasid Eesti reisifirmad välismaale 46.000 inimest, siis 2001. aastal ulatus vastav 264.000 inimeseni. Turismireisidest on siiamaani ülekaalus sõidud Soome, järgnevad Rootsi, SRÜ ning teised Baltimaad. Harvad ei ole enam ka reisid teistesse maailmajagudesse. Reisifirmade vahendusel toimunud sisemaine turism ulatus 2001. aastal 149.000 inimeseni. Eestlaste seas olid peamisteks siseriiklikeks sihtkohtadeks Lõuna- ja Lääne-Eesti, samas kui välismaalased peatusid enamasti Tallinna hotellides.
Eestis oli 2001. aastal turistidele kokku avatud 400 majutusasutust 18.000 voodikohaga. Valdavalt Tallinnas, Tartus ja Pärnus asuvate tärni-hotellide kõrval on oma niši leidnud veekogude äärsed motellid ja turismitalud. Pakutakse ka kalastus- ja jahindusturismi. Valdavalt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul asuvates tervisekeskustes ja sanatooriumides eelistavad puhata ja terveneda peamiselt välismaalased, Eesti kohaliku palgatasemega võrreldes on sääraste raviasutuste hinnad suhteliselt kõrged.
Võrreldes Soome reisivate eestlaste arvu Eestit külastavate soomlaste arvuga on viimane number kordades suurem. Statistika järgi käis 2001. aastal Eestis 3,23 miljonit väliskülastajat, mida on enam kui kaks korda rohkem Eesti rahvaarvust. Neist ligi neli viiendikku olid soomlased. Eestit külastavate soomlaste näol on valdavalt tegemist ühepäevaturistidega, keda on aastate vältel Eestisse meelitanud kaupade ja teenuste odavamad hinnad.
Üksteisest 80 kilomeetri kaugusel asuvate pealinnade Tallinna ja Helsingi vahelistele liinireisidele on oma äri üles ehitanud mitmed laevafirmad, kes on seni osa kasumist teeninud ka tax-free kaubandusest. Aastal 2002 liikus Tallinna ja Helsingi vahel 14 reisilaeva, mis ühtekokku teenindasid 5,2. miljonit reisijat. Tallinnas saavad lisaks hotellidele arvestatava osa oma tulust Soome turistidelt taksojuhid, kesk- ja vanalinnas tegutsevad kõrtsid, ostukeskused ja alkoholimüüjad. Oma osa naaberriigi turistide teenindamisesse annavad ka piraatkaubamüüjad turgudel ning Eestis mitteametlikult tegutsevad prostituudid.
Lisateave artikli kohta
