Turismiäri ja Soome sild

Eestlaste majanduslike võimaluste kasvule viitas ka sagenev reisimine nii välismaal kui ka Eesti enda piires. Kui 1992. aastal lähetasid Eesti reisifirmad välismaale 46 000 inimest, siis 2001. aastal ulatus vastav arv 264 000 inimeseni. Turismireisidest olid ülekaalus sõidud Soome, järgnesid Rootsi, SRÜ ja teised Baltimaad. Harvad ei olnud enam ka reisid teistesse maailmajagudesse. Reisifirmade vahendusel toimunud sisemaine turism ulatus 2001. aastal 149 000 inimeseni. Eestlaste seas olid peamisteks siseriiklikeks sihtkohtadeks Lõuna- ja Lääne-Eesti, samas kui välismaalased peatusid enamasti Tallinna hotellides.

Eestis oli 2001. aastal turistidele kokku avatud 400 majutusasutust 18 000 voodikohaga. Valdavalt Tallinnas, Tartus ja Pärnus asuvate tärni-hotellide kõrval leidsid oma niši veekogudeäärsed motellid ja turismitalud. Pakuti ka kalastus- ja jahindusturismi. Valdavalt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul asuvates tervisekeskustes ja sanatooriumides on eelistanud puhata ja terveneda peamiselt välismaalased, Eesti kohaliku palgatasemega võrreldes on sääraste raviasutuste hinnad suhteliselt kõrged.

Võrreldes Soome reisivate eestlaste arvu Eestit külastavate soomlaste arvuga on viimane number kordades suurem. Statistika järgi käis 2001. aastal Eestis 3,23 miljonit väliskülastajat, mida on enam kui kaks korda rohkem Eesti rahvaarvust. Neist ligi neli viiendikku olid soomlased. Eestit külastavate soomlaste näol on valdavalt tegemist ühepäevaturistidega, keda on aastate vältel Eestisse meelitanud kaupade ja teenuste odavamad hinnad.

Teineteisest 80 kilomeetri kaugusel asuvate pealinnade Tallinna ja Helsingi vahelistele liinireisidele on oma äri üles ehitanud mitmed laevafirmad, kes on osa kasumist teeninud ka tax-free kaubandusest. Aastal 2002 liikus Tallinna ja Helsingi vahel 14 reisilaeva, mis ühtekokku teenindasid 5,2 miljonit reisijat. Tallinnas saavad lisaks hotellidele arvestatava osa oma tulust Soome turistidelt taksojuhid, kesk- ja vanalinnas tegutsevad kõrtsid, ostukeskused ja alkoholimüüjad. Oma panuse naaberriigi turistide teenindamisse annavad ka piraatkaubamüüjad turgudel ja Eestis mitteametlikult tegutsevad prostituudid.

Lisateave artikli kohta