Üleminekuperioodist integratsioonini Euroopa Liiduga

Radikaalsed muutused lõid sobilikud tingimused Eesti koostööks ja integratsiooniks Euroopa Liiduga. Toetuste andmist alustati PHARE programmi raames. Järgmine samm põhjalikuma integratsiooni suunas astuti vabakaubanduslepingutega. Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping jõustus 1. jaanuaril 1995. Aastatel 1994–1995 pidas Eesti Euroopa lepingu (assotsiatsioonilepingu) läbirääkimisi. Euroopa leping Euroopa Liiduga kirjutati alla 14. juunil 1995. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis sellise lepingu ilma üleminekuperioodita. Euroopa leping põhines osaliselt Eesti ja Euroopa Liidu vahelisel vabakaubanduslepingul. Pärast ratifitseerimist 1998. aasta veebruaris asendas Euroopa leping vabakaubanduslepingu ja vabakaubanduslepingust sai Euroopa lepingu osa.

24. novembril 1995 esitas Eesti taotluse saada Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Komisjon esitas avalduse suhtes oma seisukoha ja soovitas alustada Eestiga ühinemisläbirääkimisi. 1997. aasta Luxembourgi tippkohtumisel otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimisi kuue riigiga ja nende riikide hulka kuulus ka Eesti. 1998. aasta märtsis Brüsselis toimunud valitsustevaheline konverents tähistas Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ja ametliku ühinemisprotsessi algust.

Eristandardid, kvaliteedinõuded ja muud normid ning õigusnormide vahelised erinevused ja keerukad haldusprotseduurid võivad kujuneda olulisteks turulepääsu takistavateks kaubandustõketeks. Üks võimalus kaubandustõkete kaotamiseks on ühtlustada regulatiivsed raamistikud (näiteks standardid, haldusnõuded, tolliprotseduurid, tootekatsetused, sertifitseerimine jne). Seepärast oli vastavusseviimine Euroopa Liidu kvaliteedistandarditega Eestis üks ühinemiseelse etapi peamisi eesmärke. Lisakulusid tekitavate barjääride kõrvaldamise kaudu aitas ühisturu eeskirjade, standardite ja normide rakendamine tõsta Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ja seega parandada nende juurdepääsu turule. Eesti lõppeesmärk oli ühtlustada kõigi asjaomaste valdkondade kõik õigusnormid acquis communautaire'iga.

1998. aasta märtsis käivitusid Eesti ja Euroopa Liidu vahelised ühinemisläbirääkimised. Aastail 1998–1999 toimus niinimetatud sõelumine, mis lõppes 1999. aasta sügisel. Acquis communautaire, kõigi Euroopa Liidu õigusnormide kogu, on jagatud 32 peatükiks ning Eesti õigusnorme ja haldussüsteemi analüüsiti iga peatüki raames hoolikalt. Sõelumise eesmärk oli selgitada, millises ulatuses on Eesti õigusnormid juba viidud vastavusse Euroopa Liidu normidega ja milliseid meetmeid tuleb veel rakendada. Eesmärgiks oli viia suurem osa Eesti õigusnorme Euroopa Liidu süsteemiga vastavusse 2002. aasta lõpuks.

Eesti integratsioonile maailma majandusega on kaasa aidanud liberaalne majanduspoliitika ja mitmed riiklikul tasemel sõlmitud kokkulepped. Osalemine kaubanduskoostööd soodustavates organisatsioonides (vabakaubandusleping ja assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga, koostöö teiste Balti riikide ja EFTA riikidega) on toonud Eestile kasu, mida poleks olnud võimalik saavutada läbi partnerluse üksikute riikidega.

Lisateave artikli kohta