Majanduse ümberkorraldamise eeldused

Balti riikide majanduse, poliitika, sotsiaalsfääri ja kultuuri arengut on olulisel määral mõjutanud nende riikide geograafiline asend Skandinaavia riikide ja Venemaa vahel. Headel aegadel on see toonud kaasa suured kaubavood ja jõukuse suurenemise, halbadel aegadel aga poliitilise sõltuvuse. Kõigil Balti riikidel oli varasemast, kahe maailmasõja vahelisest ajast olemas iseseisvuse kogemus ning see on üks peamisi erinevusi võrreldes teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega. Selline ajalooline kogemus on korralikult funktsioneeriva riigi jaoks vajalike institutsioonide loomisel ülitähtis.

Eesti puhul on üsna tähtis olnud naabrus Soomega. Eesti ja soome keele sarnasus oli oluline eelkõige taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Siis saadi aimu turumajanduse olemusest ja peamistest demokraatlikus ühiskonnas kehtivatest reeglitest just Soome televisiooni ning muude kommunikatsioonikanalite vahendusel. See aitas nõukogude ajal pisut mahendada tihedalt suletud raudse eesriide mõju võrreldes näiteks selliste Kesk-Euroopa riikidega nagu Ungari ja Poola, ning muutis võimalikuks informatsiooni vahetamise. Tihedad majandussuhted Soomega mängisid olulist rolli väliskaubanduse ümberorienteerimisel idast läände ja aitasid hiljem kaasa integratsioonile läänemaailma ning eelkõige Euroopa Liiduga.

Eesti majanduse struktuuri ja arengut on märkimisväärselt mõjutanud kohalikud loodusvarad, millest olulisim on põlevkivi. 1920. aastatel hakati põlevkivi kaevandama eri tööstusharudes ja keemiatööstuses kasutatava põlevkiviõli tootmiseks. Pärast Teist maailmasõda loodi põlevkivi kasutamisel põhinev energiatööstus. Nimetatud tööstusharu tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastatel.

1970. ja 1980. aastatel olid Balti riikidele omased kõik tööstusriike iseloomustavad jooned. Olulisimatena neist võiks nimetada tootmise ja põllumajanduse suurt osatähtsust ning infrastruktuuride, teenuste ja kaubandussektori tagasihoidlikku rolli üldises majanduses. Üleminek turumajandusele tõi kaasa nüüdisaegsete panga- ja finantsteenuste ning kinnisvara- ja äriteenuste turgude loomise. Lisaks sellele kasvas kiiresti ka jae- ja hulgikaubandus.

1980. aastatel tehti märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse. Olulisim projekt oli seotud Tallinna lähistel asuva Muuga sadamaga. Pärast taasiseseisvumist on kõnealune sadam Eesti majanduses jätkuvalt oluline nii siseriiklike vajaduste rahuldamise kui ka transiitkaubanduse jaoks.

Lisateave artikli kohta