Muutused majanduse struktuuris

Eesti majanduse ümberkujundamist iseloomustas see, et ühtegi majanduse haru ei eelistatud teistele; pea ainus otsustav faktor ümberkorralduste juures oli iga ettevõtte suutlikkus kohaneda majandustingimustega ja eelkõige suutlikkus orienteeruda lääne turule. Sellise olukorra tekitas majanduse ebamäärasus, radikaalselt muutuv hinnastruktuur ja idaturu kiire kokkutõmbumine.

Majanduskeskkonna muutumise kõige otsesem tagajärg oli tootmise järsk vähenemine kõigis majandusharudes. Majanduse muutumist mõjutasid märkimisväärselt hinnad ja välisriikide majandusšokk. SKT langus aastatel 1990–1994 oli kokku 36%.

1995. aastal algas majanduses kasv. 1995. aastal kasvas SKT 4,6% ja 1996. aastal 4,0%. Tööstustoodang kasvas 1995. aastal 10,3% ja 1996. aastal 2,6%. 1997. aastal muutus majanduse kasv taas kiiremaks, SKT suurenes 10,4% ja 1998. aastal 5,0%. Venemaa rahanduskriis mõjutas tööstusharusid, mille eksport oli suunatud peamiselt Venemaale (toidutööstus). 1999. aastal langes SKT 0,7%, kuid 2000. aastal hakkas see taas kasvama. Tänu olulistele muudatustele väliskaubanduse orienteerituses ja üldistes ida-lääne vahelistes majandussuhetes 1990. aastatel oli Venemaa finantskriiside mõju Eesti majandusele leebem, kui oleks võinud juhtuda siis, kui sidemed Venemaa turgudega oleksid olnud tihedamad.

Tööstustoodang kasvas 1997. aastal 14,6% ja 1998. aastal 4,1%. Järgnes –3,8%-ne langus 1999. aastal, kuid 2000. aastal jätkus taas tõus.

Eesti väljus majanduskriisist märkimisväärselt muutunud majanduse struktuuriga. Kaubanduse, transpordi ja teenindussfääri osa kasvas kiiresti. 1989. aastal oli tööstuse osa 35,1% ja põllumajanduse osa (koos jahinduse ja metsandusega) 22,0% SKT-st. 1996. aastal oli põllumajanduse osa 5,2% ja 1999. aastal 3,3%. Tööstuse osa langes 1996. aastal 14,8%-ni ja 1999. aastal 13,7%-ni. Samal ajal suurenes kaubanduse osakaal SKT-s 7,0%-lt 1989. aastal 15,3%-ni 1996. aastal ja 14,5%-ni 1999. aastal ning transpordi ja side osakaal vastavalt 6,9%-lt 9,7 ja 13,2%-ni. Finantsasutuste ja kindlustuse osa moodustas 1996. aastal 4,2% ja 1999. aastal 3,8% ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenuste osakaal vastavalt 8,6% ja 11,0%. Eesti SKT struktuur muutus üsna sarnaseks arenenud riikide SKT struktuuriga. Selliste struktuurimuutuste põhjustajateks olid sügav majanduslangus ja väliskaubandusšokk (kaubandustingimuste kiire muutumine, Venemaaga toimuva kaubavahetuse järsk vähenemine), mis oli eriti komplitseeritud tööstusettevõtete jaoks, ning seepärast oli oluline küsimus, milline saab traditsiooniliste majandusharude, näiteks tööstuse ja põllumajanduse osakaal olema pärast kõnealuste majandusharude toibumist.

SKT struktuur tegevusalade kaupa jooksevhindades (%)
Tegevusala
1989
1994
1996
1999
Põllumajandus ja jahindus
22,01 7,2 5,2 3,3
Metsamajandus

1,31,2  1,6
Kalandus
0,5 0,4 0,3
Mäetööstus
1,7 1,61,4 1,1
Töötlev tööstus 35,1  16,6  14,8
13,7
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 2,0 2,9 3,6 3,2
Ehitus  9,0 5,6 5,2 4,9
Hulgi- ja jaemüük    7,02 13,5  15,3 14,5
Hotellid ja restoranid  
1,01,1 1,2
Transport. Laondus ja side  6,9 10,19,7 13,2
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 

7,3 8,6 11,0
Finantsvahendus, pangandus ja kindlustus   
2,8 4,2 3,8
Avalik haldus  16,133,9 4,24,5
Haridus 
5,0 5,0 5,3
Tervishoid ja sotsiaalhooldus  
3,1  3,7 3,4
Muud teenused 
5,1 5,9 5,7
KOKKU

87,5 89,5 90,7
FISIM (-)   

2,2
1989
KOKKU ALUSHINDADES 
99,8 87,5 87,3 1,6
NETOMAKSUD    
0,2 12,512,7 10,9
KOKKU TURUHINDADES  
100100 100 100

Allikad: Rajasalu, T. Estonian Economy at the Dawn of Independence, Tallinn: Eesti Teaduste
Akadeemia, 1992; Eesti statistika aastaraamat, Tallinn: Eesti Statistikaamet, 2000, lk 213.

Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma oli Eesti Panga andmetel 31. detsembri 2000. aasta seisuga 44,5 miljardit krooni ja sellega oli Eesti teiste Ida-Euroopa riikide seas igati rahuldaval kohal. Välismaiste otseinvesteeringute seisukohast olulisimad riigid olid Rootsi 39% ja Soome 31%-ga. Enim välismaiseid otseinvesteeringuid tehti transpordi ja side sektorisse (23%), finantsvahendusse (23%) ja töötlevasse tööstusse (23%).

Lisateave artikli kohta