Ehitus elavneb

Ehitusmaterjalide tootmine, millest samuti suur osa toimub Virumaal, vähenes 1990. aastate algul kiiresti, põhjuseks aastail 1989–1994 aset leidnud ehitusmahtude rohkem kui neljakordne vähenemine. Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid.

Kuigi ehitusmaterjalitööstus on väliskapitali toel osaliselt kaasajastunud, on selles majandusharus ka viimastel aastatel toimunud kõikumisi. 2002. aastal on ehitusmaterjalide toodang tulenevalt ehitusturu uuest elavnemisest taas hoogsalt kasvanud, samuti on pidurdunud toodangu hinnakasv. Ekspordi osatähtsus ehitusmaterjalide tootmises ulatub kolmandikuni. Näiteks eksporditakse Kundas toodetavat tsementi ning Aseri savist katusekive ja telliseid.

Pärast ehitusmahu mitmekordset langust Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel on ehitusmaht 1990. aastate keskselt alates suurenenud mõningate kõikumistega keskmiselt 14% aastas. Eelmise aasta tagasihoidliku paariprotsendilise kasvu järel näitab 2002. aasta esimene pool ehitusturu uut hüppelist tõusu vähemalt veerandi võrra.

Eesti ehitusfirmade mullu 16,7 miljardi kroonini ulatunud kogukäibest moodustasid ehitustööd välisriikides peaaegu kümnendiku, jäädes varasematel aastatel 5% piiridesse. Peale Venemaa on ehitusettevõtjad laiendanud oma tegevust ka Lätisse ja Leetu.

Kui mitteeluhoonete ehitamine on Eestis aasta-aastalt kasvanud, siis eluruumide ehitamine on järjest vähenenud. 1990. aastate algusest riik enam elamuehitusse ei investeerinud ja ka kohalike omavalitsuste võimalused olid väikesed.

Nõukogude Liidu ajal olid nii tööstusehituse kui elamuehituse mahud Eesti hilisematest ehitusmahtudest tunduvalt suuremad, kuna tööstust rajati ekspansiivselt ning laienevasse tööstusesse toodi massiliselt Nõukogude Liidu muudest regioonidest võõrtöölisi. Nõukogude Liidu turule tootev põllumajandussektor ehitas maal asuvatesse kolhoosikeskustesse (kollektiviseeritud majandid) maal linnalaadsed korrusmajad, mis hiljem on põllumajanduse koomaletõmbumisega osaliselt maha jäetud ja lagunevad. Koos elamutega lagunevad maapiirkondades näiteks suurkarjafarmid, traktoripargid jms. Tühjalt seisvana laguneb ka palju endisi tööstushooneid linnapiirkondades.

2001. aastal ehitati uusi eluruume 1992. aastaga võrreldes üle viie korra vähem. Samas on eluruumide ehitamisel pidevalt suurenenud väiksemate ridaelamute ja individuaalelamute osatähtsus. Jätkuvalt ehitatakse linnades rohkem kui maal: enam kui kolmveerand 2001. aastal kasutusse lubatud eluruumidest asus linnas. Neist omakorda rohkem kui pooled — nagu ka mitteeluruumide puhul — asuvad Tallinnas. Tänu riigi jõudsale majanduskasvule, elanike sissetulekute suurenemisele ja laenuintresside alanemisele on elavnenud ühepereelamute ehitamine — Tallinnas rajavad kinnisvaraarendajad täiesti uusi eramute linnakuid.

Alates 1990. aastate teisest poolest on suuremate linnade välimus täienenud uute moodsate kõrghoonete näol, mis on ehitatud hotellideks, pangahooneteks ja büroodeks. Samuti on viimastel aastatel hoogustunud linnade teedeehitus, hoogsalt rajatakse uusi kaubanduskeskusi. Linnadest välja jäävate uusehitiste hulgas on tehaseid, samuti renoveeritakse Euroopa Liidule standarditele vastavateks seniseid toiduainetööstusi. Euroopa Liidu abiraha ja rahvusvaheliste laenude abil on hoogustunud ka riigi põhimaanteede renoveerimine ja laiendamine ning keskkonnakaitseliste objektide rajamine.

Lisateave artikli kohta