Meedia suunamine võimude poolt Eesti NSVs

Eesti NSV meedia oli võetud üleliidulisse meediasüsteemi, mille iseloomulikud jooned olid tsentraliseeritus, hierarhilisus ja pidev tsenseeriv kontroll 
 
Kõik ENSV meediakanalid ja ajakirjandusväljaanded pidid sobituma üleliidulisse vormi ja sisu ühtlustavasse meediamudelisse. Ajalehed ja ajakirjad ilmusid ühetaolises formaadis ja kujunduses ning igale elanikkonna rühmale (noortele, naistele, õpetajatele jne) oli mõeldud oma väljaanne. Vabariiklikud päevalehed ja kohalikud ajalehed muudeti parteiorganite häälekandjateks, mis pidid võtma eeskuju kõrgemate parteiorganite häälekandjatest. Üleliidulisel tasandil oli tähtsaim ajaleht NLKP KK väljaanne Pravda, Eestis oli hierarhia tipus EKP KK väljaanne Rahva Hääl, mis võttis eeskuju Pravdast, kuid pidi omakorda olema kõigi teiste Eesti NSVs ilmuvate ajalehtede suunaja ja õpetaja. Ajalehed olid tiraažilt suured, aga mahult väiksed, samal ajal vähenes võrreldes varasema omariikluse ajaga väljaantavate ajalehtede koguarv elaniku kohta. Avaldatav info pidi pärinema kontrollitud allikatest (tähtsamad sise- ja välispoliitilised uudised jõudsid meediasse tsentraalsete infoagentuuride TASSi ja ETA kaudu). Meedia peamise ülesandena nägid võimuorganid parteipoliitika, nõukoguliku ideoloogia ja elustiili propageerimist, nõukogude tegelikkusest positiivse pildi loomist.

Juhtroll ja kõrgeim otsustusõigus meedia kontrollimisel ja suunamisel oli Eestis kommunistliku partei organeil. Meediakanalite igapäevast parteilist juhtimist pidid ellu viima toimetuste partei algorganisatsioonid.

Igapäevane meedia suunamise praktika oli kõigile ajakirjandusväljaannetele ja meediakanalitele rakenduv eel- ja järeltsensuur, mida tegid Glavliti ametnikud. Kui eeltsensuuri ajal avastati käsikirjast Glavlitile midagi sobimatut, siis kästi see ümber teha või keelati selle avaldamine üldse. Juhul kui järeltsensuur tuvastas ilmunud trükises sobimatut, võidi kogu tiraaž kokku korjata ja hävitada. Lisaks pidid meediakanaleid partei  juhiste järgi suunama julgeolekuasutused, meediaväljaannete toimetused, mitmesugused ministeeriumid ja valitsusasutused, komsomol ja loomeliidud sõltuvalt väljaannete suunitlusest ja/või sihtrühmast. 

Lisateave artikli kohta