Pioneerid
Nõukogude lasteorganisatsiooni liikmed
Üleliidulise pioneeriorganisatsiooni eelkäijad olid aastal 1917 skaudiliikumise eeskujul moodustatud mitmesugused kommunistlikud lasteorganisatsioonid. Mais 1922 koondati need organisatsioonid ülevenemaalisel komsomolikonverentsil ülevenemaaliseks pioneeriorganisatsiooniks, mis alates Lenini surmast 1924. a kandis nimetust Üleliiduline V. I. Lenini nimeline Pioneeriorganisatsioon.
Tegemist oli kommunistliku partei politiseeritud lasteorganisatsiooniga. Ühe pioneerimaleva moodustasid ühe kooli õpilased (vanuses u 10–15 aastat), malev jagunes pioneerirühmadeks (tavaliselt ühe klassi pioneerid) ja rühm salkadeks. Ametlikult oli tegemist vabatahtliku õpilasühinguga, kuid tegelikkuses võidi sellega liitumiseks avaldada õpilastele tugevat survet. Pealegi käis kogu klassiväline huvitegevus pioneeriorganisatsiooni kaudu, ja kui õpilane tahtis üritustest osa võtta, ei jäänud muud üle kui pioneeriks astuda. Näiteks korraldati pioneeridele koolitundide ajal ekskursioone ja pioneeriks mitteastunutel tuli sel ajal tunnis viibida. Partei nõudis pioneeride arvu pidevat tõusu ning koolide juhtkonnad ja õpetajad olid sunnitud õpilastega manipuleerima ja neid sundima liikmeks astuma.
Pioneeriorganisatsiooni ideoloogiat iseloomustab organisatsiooni juhtlause „Võitluseks Nõukogude Kommunistliku Partei ürituse eest ole valmis!”, millele kõlas pioneeride ühisvastus „Alati valmis!”.
Eesti pioneeriorganisatsioon tegutses aastail 1940–1991.
