Pitka, Johan

​19.02.1872 Järvamaa, Võhmuta v – sügis 1944(?)

Eesti mereväeohvitser ja poliitik, Vabadussõja legendaarsemaid väejuhte, 1944. a sügisel Eestisse tungivale Punaarmeele üks rahvusliku vastupanu korraldajatest

Pitka õppis mitmes merekoolis, sõitis alates 1889. a merd. Oli tegev mitme merekaubandusettevõtte juures. 1917. a osales Eesti rahvusväeosade ja 1918. a veel Saksa okupatsiooni ajal Kaitseliidu asutamisel. Vabadussõja alguses juhtis mereväe ja soomusrongide üksuste formeerimist. Detsembris 1918 määrati Eesti Vabariigi merejõudude juhatajaks, juhtis Vabadussõjas kõiki Eesti mereväe operatsioone, tõusis kontradmirali auastmesse. Novembris 1919 lahkus haiguse tõttu tegevteenistusest.

Aprillis 1919 valiti Pitka Asutava Kogu saadikuks, kuid pingsa sõjategevuse tõttu tagandas ta end peagi parlamendi tööst. Pärast Vabadussõda kogus Pitka loodud poliitiline ühendus Valve Liit tuntust korruptsioonivastase võitlusega.

1923. a parlamendivalimistel ei õnnestunud Pitkal Riigikokku pääseda. Olles pettunud poliitikas, lahkus ta seejärel Eestist ja elas 1924–1930 Kanadas. Seejärel naasis Eestisse, oli muuhulgas Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse direktor. Osales lühemat aega vabadussõjalaste liikumises.

Pärast Eestis Nõukogude režiimi kehtestamist põgenes 1940. a augustis Soome. 1944. a kevadel pöördus tagasi Eestisse, moodustas omanimelise väeüksuse ja üritas korraldada Eesti kaitsmist pealetungiva Punaarmee vastu.

Tema surma asjaolud on teadmata, selle kohta on liikunud kümneid versioone. Tõenäoliselt langes ta 1944. a sügisel Lääne-Eestis võitluses Punaarmee üksustega.

Lisateave artikli kohta