Õiguskantsleri institutsiooni Eesti mudel

Eesti õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus. Õiguskantsleri institutsioon on loodud põhiseadusega ning õiguskantsler lähtub oma tegevuses üksnes põhiseadusest ja oma südametunnistusest. Kord aastas esitab õiguskantsler oma tegevuse ülevaate Riigikogule. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järele valvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid.

Ombudsmani funktsiooni kohaselt kontrollib õiguskantsler, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. Hea halduse tava kohaselt ei tohi ametnik eksida mitte ainult õigusaktide vastu, st käituda otseselt õigusvastaselt, vaid ametnik ei tohi olla ka ebaviisakas, lohakas, ebaõiglane, vastuse või tegevusega põhjendamatult viivitada, võimu kuritarvitada, isikuid diskrimineerida ning ebavõrdselt kohelda jm. Heas halduses tuleb vältida igasugust puudulikku, vigast ja korrapäratut haldust. 1. jaanuaril 2004 jõustunud seadusemuudatustega laiendas Riigikogu ombudsmani ülesandeid veelgi — nüüd kontrollib õiguskantsler ka kohalikke omavalitsusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid.

Neid omavahel tihedasti seotud ülesandeid täites keskendub õiguskantsler põhiseaduse aluspõhimõtete — inimväärikus, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriiklus — järgimise kontrollimisele. Seda, kas seadus, Vabariigi Valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrus on kooskõlas põhiseadusega, on paljuski võimalik hinnata selle teabe põhjal, mida õiguskantsler on saanud põhiõiguste tagamist kontrollides.

Lisateave artikli kohta