Õiguskantsleri menetlus ja väljundid (1. osa)

Avalduse tagasilükkamine õiguskantsleri poolt
Avalduse laekumisel hindab õiguskantsler kõigepealt, kas võtta see menetlusse või mitte. Õiguskantsler jätab avalduse läbi vaatamata, kui selle lahendamine ei kuulu tema pädevusse. Sel juhul selgitab ta avaldajale, milline institutsioon või asutus antud küsimusega tegeleb. Ka ilmselgelt alusetud ja põhjendamatud avaldused ei leia käsitlemist. Näiteks kui avaldusest ei selgu, milles avaldaja õiguste või hea halduse tava rikkumine seisnes.

Samuti ei asu õiguskantsler avaldusega tegelema siis, kui avalduses käsitletud asjas on jõustunud kohtuotsus, samal ajal toimub kohtumenetlus või kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus (nt kui kaebust menetleb individuaalse töövaidluse lahendamise komisjon või muu selline kohtueelse kaebemenetluse organ). Õiguskantsler ei saa ega tohi seadusest tulenevalt dubleerida nimetatud menetlusi.

Kui isiku kaebuse asjas on olemas riikliku järelevalve teostaja (näiteks konkreetses valdkonnas järelevalvet teostav inspektsioon), siis tuleks enne õiguskantsleri poole pöördumist kasutada riikliku järelevalveorgani menetlust kui isiku õiguste kaitseks esmajärjekorras efektiivsemat. Õiguskantsler lahendab isikute õiguste rikkumise asju, kui isikul ei ole võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid, nagu riiklik järelevalve ja kohus (nt kohtusse kaebamise tähtaeg on möödunud).

Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui isikul on võimalik esitada vaie samale asutusele, kus küsimus on tekkinud, kasutada muid õiguskaitsevahendeid või kui toimub vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus. Vaie on mittekohustuslik kohtueelne haldusakti vaidlustamise toiming haldusmenetluse seaduse mõttes ning vaidemenetluse viib läbi asutuse üle teenistuslikku järelevalvet teostav organ (reeglina asutuse kõrgemalseisev organ).

Kui avaldus on õiguskantslerile esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, mil isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, ei pea ta sellega tegelema hakkama. Üheaastase tähtaja kohaldamine on õiguskantsleri otsustada ning sõltub juhtumi asjaoludest — kui raske oli rikkumine, milliseid tagajärgi see kaasa tõi, kas rikkumine mõjutas kolmandate isikute õigusi või kohustusi jne.

Lisateave artikli kohta