Õiguskantsleri menetlus ja väljundid (2. osa)

Õiguskantsleri menetlus
Õiguskantsleril on põhiseaduslikkuse järelevalve ja ombudsmani funktsioonide täitmisel lisaks kodanike avalduste lahendamisele õigus algatada menetlus ka omal initsiatiivil, kui ta peab seda vajalikuks inimese õiguste kaitseks või põhiseadusliku korra tagamiseks.

Avalduse menetlusse võtmisest teatab õiguskantsler avaldajale, nimetades seejuures toimingud, mida ta avalduse lahendamiseks on teinud või kavatseb teha.

Õiguskantsleri menetlust iseloomustab vormivabadus ja eesmärgipärasus. Õiguskantsleri menetlustoimingu vormi ja muud üksikasjad määrab õiguskantsler eesmärgipärasusest, efektiivsusest, lihtsusest ja kiirusest lähtudes, vältides üleliigseid kulutusi ning ebameeldivusi isikutele. Vormivabaduse põhimõte kehtib juhul, kui seadus ei näe otseselt ette, kas ja kuidas tuleb menetlustoiming läbi viia.

Avalduse menetlemisel lähtub õiguskantsler uurimispõhimõttest. Teisisõnu selgitab ta välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Õiguskantsler korraldab tõhusa ja erapooletu uurimise, mille käigus on tal õigus koguda asjaga seotud teavet ning dokumente. Õiguskantsleri peamised menetlustoimingud on teabe nõudmine ning seletuse ja ütluse võtmine. Õiguskantsler võib vajaduse korral kasutada ka muid menetlustoimingute vorme, sh küsida asja lahendamiseks erialaasjatundja arvamust.

Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, võib ta teha akti andjale (nt ministrile) ettepaneku viia õigusakt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla, määrates kahekümnepäevase tähtaja. Kui akti andja jätab õiguskantsleri ettepaneku arvestamata, võib õiguskantsler pöörduda Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole taotlusega tunnistada akt kehtetuks. Riigikohtu otsus on ülimuslik ja täitmiseks kõigile.

Enam kui kümne tegevusaasta jooksul on õiguskantsler teinud õigustloova akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks üle 400 ettepaneku. Enamikul juhtudel on ettepanekuid arvestatud. Riigikohtusse on õiguskantsler seni pöördunud kokku 21 korral, millest 16 korral on Riigikohus õiguskantsleri seisukohtadega nõustunud. Näiteks 2004. aastal pöördus õiguskantsler Riigikohtusse kolme taotlusega. Neist kaks puudutasid transiiditranspordiga seotud parkimiskorraldust, kus oli tegu Narva linnavõimude poolt ebaseadusliku parkimistasu võtmisega riigipiiri ületavatelt autojuhtidelt. Õiguskantsler palus Riigikohtul menetlus lõpetada, kui Narva linnavõim siiski tühistas oma vastavate määruste põhiseadusvastased sätted ning lõpetas õigusvastase tegevuse. Samuti esitas õiguskantsler taotluse kontrollida kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valimisliitude keelustamise põhiseaduspärasust. Riigikohtu otsusega kuulutati 2005. aastal valimisliite keelustavad põhiseadusvastased sätted kehtetuks.

Õiguskantsleri ombudsmani menetlus lõpeb õiguskantsleri seisukohavõtuga, milles ta annab hinnangu, kas järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas. Õiguskantsler võib kritiseerida, anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust, samuti teha ettepaneku rikkumine kõrvaldada, muuta halduspraktikat, normi tõlgendust või normi ennast. Viimast juhul, kui menetluse käigus selgub, et juhtumi ebaõiglus ei ole seaduse kohaldamise, vaid seaduse enese probleem. Õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale ja asutusele kirjalikult teatavaks. Kuigi soovitused ei ole õiguslikult siduvad, arvestatakse õiguskantsleri märgukirjas tehtud ettepanekuid peaaegu alati. Õiguskantsleri seisukoht on lõplik ja seda ei ole võimalik kohtus vaidlustada. Kui õiguskantsleri ettekirjutust ei täideta, on õiguskantsleril võimalik teha ettekanne asutuse üle järelevalvet teostavale organile, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule, samuti teavitada avalikkust.

Eraisikute vahelise diskrimineerimisvaidluse korral on õiguskantsleri pädevuses viia läbi lepitusmenetlus, mille vorm ja väljundid erinevad eeltoodust.

Kui õiguskantsler viib avalduse alusel läbi lepitusmenetlust eraisikute vahel, edastab ta avalduse ärakirja vastustajale, kelle suhtes on tõstatatud diskrimineerimisetteheide, ning määrab tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Avaldaja nõustumisel vastustaja lahendusettepanekuga ja poolte õiguste õiglase tasakaalu korral lõpetab õiguskantsler menetluse. Vaidluse puhul peetakse poolte või nende esindajate osavõtul istung. Kui avaldaja ja vastustaja nõustuvad õiguskantsleri ettepanekuga, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe, mis on pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepitusmenetluse katkestamisel (poolte tahtel) ja kokkuleppele mittejõudmisel on avaldajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse.

Lisateave artikli kohta