Õiguskantsleri menetlus ja väljundid (3. osa)

Õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel
Põhiseadusest tulenevalt on õiguskantsleril sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel. Õiguskantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitele arutamiseks esitatud eelnõud ja muud materjalid, mis eeldavad õiguskantsleri varajast teavitamist seaduste ja määruste menetlemisest kuni nende vastuvõtmiseni. Õiguskantsler jälgib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja esitab vajadusel oma seisukoha. Vabariigi Valitsuse istungitele esitatud materjalide osas on õiguskantsler sõnaõiguse kaudu põhimõtteliselt realiseerinud eelkontrolli funktsiooni. Kui eelkontrolli käigus õiguskantsleri esitatud seisukohta ei arvestata ja põhiseadusvastaseid sätteid sisaldav eelnõu võetakse seaduse või määrusena vastu, vormistab õiguskantsler ettepaneku selle õigustloova akti kooskõlla viimiseks põhiseadusega. Õiguskantsleri ettepanek tuleb täita kahekümne päeva jooksul.

Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks põhiseaduse ja seadustega
Põhiseaduslikkuse järelevalves on õiguskantsleri õiguseks ja kohustuseks teha seaduse või määruse vastu võtnud organile ettepanek viia kooskõlla iga põhiseaduse ning seadusega vastuolus olev õigustloov akt. Põhiseadus sätestab tähtajaks kakskümmend päeva, mille jooksul peab akti vastu võtnud organ õiguskantsleri ettepaneku realiseerima. Reeglina on õigusakti vastu võtnud organ õiguskantsleri ettepanekuga nõustunud ja viinud õigusakti põhiseaduse ja seadustega kooskõlla. Kui aga õigusakti välja andnud organ ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga, on õiguskantsleril võimalus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada seaduse või määruse vaieldav säte kehtetuks.

Ettekanne Riigikogule
Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri ülesandeks analüüsida seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud avaldusi ning vajaduse korral esitada Riigikogule ettekanne, mille põhisisuks on kehtivate seaduste ebapiisav regulatsioon, lünklikkus, vajadus täpsustada mõnda seaduses kasutatud mõistet, konkretiseerida sätestatud õigusi ja kohustusi. Ettekanne on n-ö pehmem vorm seaduste puudustele tähelepanu juhtimiseks võrreldes õiguskantsleri ettepanekuga, kuna ettekandes esitatud märkuste täitmiseks ei tulene seadusest konkreetset tähtaega. Ettekande vorm võimaldab õiguskantsleril vajadusel anda Riigikogule ettekandes toodud probleemidega tegelemiseks pikem võimalus. Kui ettekandes toodud soovitusi ja märkusi ei arvestata, on õiguskantsleril jällegi õigus esitada Riigikogule konkreetne ettepanek, mis on täitmiseks kahekümne päeva jooksul.

Vastus Riigikogu liikme arupärimisele
Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega õiguskantsleri poole. Arupärimisele tuleb õiguskantsleril vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul. Aastas esitatakse õiguskantslerile Riigikogu liikmete poolt keskeltläbi kuni kümme arupärimist. Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele tuleb vastata kümne tööpäeva jooksul. Aasta jooksul vastab õiguskantsler kuni 20 kirjalikule küsimusele. Riigikogu liikmed on esitanud õiguskantslerile väga mitmesuguseid küsimusi nii kahtluste korral mõne õigustloova akti vastavuse osas põhiseadusele kui ka riigivõimu ja ametnike tegevuse õiguspärasuse küsitavuste korral.

Õiguskantsleri tegevuse ülevaade Riigikogule
Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal parlamendile oma tegevuse ülevaate. Ülevaade sisaldab aruannet seadusandliku riigivõimu, täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega ning aruannet õiguskantsleri tegevusest põhiõiguste ja vabaduste kaitsel. Õiguskantsleri ülevaade avaldatakse Riigi Teataja lisas. 2005. aastal esitas õiguskantsler Riigikogule oma tegevuse kaheteistkümnenda ülevaate.

Lisateave artikli kohta