Õiguskantsleri muud ülesanded

Õiguskantsler viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses. Lepitusmenetluse läbiviimiseks on õigus õiguskantsleri poole pöörduda igaühel, kes leiab, et füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik on teda soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usulise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või seaduses nimetatud muu tunnuse tõttu diskrimineerinud. Omal initsiatiivil õiguskantsler lepitusmenetlust algatada ei saa.

Õiguskantsler täidab ka teisi talle õiguskantsleri seadusega ettenähtud ülesandeid. Neist olulisemad on Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine (vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele) ja kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine (vastavalt kohtute seadusele). Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril on õigus kaebuse põhjal või asjaolude ilmnemisel algatada distsiplinaarmenetlus kõigi kohtunike suhtes. Distsiplinaarmenetluse algataja esitab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali Riigikohtu juures asuvale distsiplinaarkolleegiumile, kes arutab asja ning määrab vajadusel distsiplinaarkaristuse.

Samuti teeb õiguskantsler Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele. Nimetatud isikuid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantslerit ennast saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Õiguskantsler esitab vajadusel Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.

Lisateave artikli kohta