Eesti ja teised riigid, muud tegemised organisatsioonides praegu

Eesti suhtleb aktiivselt paljude riikidega, on konsulaate-saatkondi mitmel pool ning esindusi erinevates organisatsioonides. Eesti on jõudnud liituda mitmete prestiižsete rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu arenenud riikide klubi OECD, ning ollakse ka maailmakaubandusega tegeleva WTO liikmed. Kuigi selgeid eesmärke Eesti välispoliitikas ei ole, tegutsetakse siiski aktiivselt mitmete teemadega. Koostööd arendatakse bilateraalselt mitmete riikidega, kuid põhirõhk on siiski organisatsioonidel ja lähiriikidel. Eraldi tasub vaadelda suhteid Venemaaga, Läänemere koostööd, täpsemalt Balti koostööd ning tegevusi Euroopa erinevates organisatsioonides, ÜRO-s ja NATO-s. Viimasega on seotud ka Eesti viimase kümendi sõjaväelised väljakutsed, osalemine Iraagi ja Afganistani missioonidel.​

Eesti kõige olulisemad välissuhted on seotud Venemaaga. Läbisaamine on erinevatel aegadel olnud parem või halvem, mõjutatuna erinevatest küsimustest. 1990ndate alguses oli oluline küsimus Venemaast eemaldumine ja läände pöördumine, mis mõjutas halvasti majandussuhteid, sellele järgnes mitmeaastane vaidlus vägede välja viimise osas ning siiani on allkirjastamata piirileping. Eesti-Vene suhteid on juba 20 aastat mõjutanud ka üks teine väga oluline küsimus. Eesti elanikkonnast märkimisväärne osa on vene rahvusest ja pisut väiksem, kuid samuti oluline osa on Venemaa kodanikud või üldse kodakondsuseta. Aastal 2010 oli 26% elanikkonnast venelased (lisaks ukrainlased jne) ning 8% siin elavatest inimestest on kodakondsuseta. Vähemustest 50% on Eesti kodanikud, 23% Venemaa kodanikud ja 24% kodakondsuseta. Venemaa on kasutanud Eesti suhtumist vähemusse relvana omavahelistes suhetes ning ka rahvusvahelise mainekujunduse raames. Selle probleemiga on seotud ka 2007. aastal rahutusteni viinud Pronkssõduri monumendi liigutamine. Nii liigutamine kui ka sellele järgnenud rahutused said rahvusvahelises meedias palju kajastust. Eesti poolt ei jõudnud õigeaegset infot ei inimeste ega välismeediani ning ta jäi negatiivsesse valgusesse. Väga selge mõju oli juhtumil ka Eesti-Vene suhetele, kuigi peamiselt emotsionaalsel tasandil. Emotsioonid mõjutasid aga omavahelisi kaubandussuhteid ning läbi Eesti viiv transiit oli ajutiselt aastate madalaimal tasemel. Suhted kahe riigi vahel ongi pigem retoorikas negatiivsed, muus osas majanduslikud, kuid üldiselt rahumeelsed. Nii-öelda sõjategevust leidub eelkõige kübertasandil, ka pärast kuju liigutamist oli mitmeid tõsiseid küberrünnakuid Eesti ametiasutuste vastu. Üldiselt aga üritavad kaks riiki teha koostööd, ollakse mitme sama organisatsiooni liikmed ja riike puudutavad sarnased probleemid.​

Eesti üks olulisemaid koostöövaldkondi on seotud naabruskonnaga ning seda kahel tasandil — suhtlemine ja koostöö Balti riikidega ning laiemalt Läänemere riikidega. Mõlemal on ajalooline taust, sellekohast koostööd arendati juba kahe maailmasõja vahel ning traditsiooni jätkasid Põhjamaad ka külma sõja ajal. Eesti on arendanud piirkonnas kahte koostööliini — Balti ja Läänemere koostöö. Balti koostööst on sündinud mitmeid erinevaid projekte, tuntum neist on 1989. aasta Balti kett, kuid ametlikke koostööorganisatsioone on vähem, neist tuntuim ja edukaim Balti Assamblee. Kolme riigi ühine organisatsioon loodi 1991. aastal, see koosneb delegatsioonidest, mis esindavad kolme riigi parlamente ning käib koos korraliselt üks kord aastas, vajadusel toimuvad ka erakorralised kohtumised. Organisatsiooni enda hinnangul on nende suurim saavutus 1994. aastal Vene vägede välja viimine kolmest liikmesriigist, kuid pärast seda märkimisväärseid saavutusi pole olnud ning ühiskondlikku tähtsust organisatsioonil väga palju ei ole. Üks põhjus, miks riigid pole ehk koostööst huvitatud, on oma energia suunamine teistesse teemadesse, näiteks Läänemere koostööle.​

Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) ühendab kõiki Läänemere ümbruses olevaid riike, lisaks Islandit, ning tegeleb kõikide teemadega, mis merd puudutavad. Läänemere koostöö peamine teema on meri ise, sest vees on palju reostust ja see mõjutab mereloomi ning ka mere ümber olevate riikide loodust ja inimesi. CBSS on üks organisatsioone, mis selle teemaga tegeleb, lisaks on ka mitmeid teisi. CBSS tegeleb ka mitmete teiste teemadega, näiteks piirkonna üldine arendamine, majanduskoostöö, haridus, julgeolek jne. Eesti on CBSS-i aktiivne liige, kuigi organisatsioonil pole väga palju saavutusi ette näidata ning ei saa öelda, et selle mõju riikidele väga suur oleks. Euroopa Liit on ulatanud oma abikäe piirkonna arendamisse, loodud Läänemere strateegia abil üritatakse koostööle kaasa aidata, ühendada riigid omavahel mitte ainult riiklikult, vaid ka läbi omavalitsuste, era- ja kolmanda sektori. Erakondade valimisplatvormide ja koalitsioonilepingu järgi on Eesti üks olulisemaid prioriteete just Läänemere koostöö.​

Eesti on aktiivne osaline ka Euroopaga seotud erinevates organisatsioonides. Eesti osaleb Euroopa Nõukogu töös, on saatnud mitmeid valimisvaatlejaid kaasa OSCE missioonidele ning võtab osa Euroopa Liidu erinevatest tegevustest. Eesti üritab mitmeid riike Euroopale lähemale tuua ning peab ennast sillaks ida ja lääne vahel. Eesti saadikud Euroopa parlamendis on aktiivselt toetanud Georgiat, Moldovat ja Ukrainat, tegelenud naiste õiguste küsimusega ning Tunne Kelam on näiteks võtnud endale juhtrolli kommunismi kuritegude küsimuses. Eesti on väikeriigi kohta aktiivne ja mitmel pool esindatud. Samamoodi on palju tegevust olnud ÜRO-s, kus Eesti on kuulunud mitmesse komisjoni ning plaanib seda ka edaspidi. Eesti on erinevates nõukogudes, mis tegelevad UNESCO küsimustega, naiste õigustega ning on ka arengufondi-rahvastikufondi-projektiorganisatsiooni täitevnõukogus. Eesti on ka Majandus- ja sotsiaalnõukogu ECOSOC liige ning plaanib saada liikmeks ka tulevikus. Lähiajal on soov saada ka inimõiguste nõukogu, julgeolekunõukogu liikmeks ja pikemas perspektiivis peaassamblee asepresidendiks. Lisaks jätkata väiksemate komisjonide liikmena. Eesti järgib ÜRO inimõiguste reegleid ning tegeleb nende propageerimisega ka välismaal, muu hulgas läbi eelpool kirjeldatud arengukoostöö ja humanitaarabi.​

Eesti ehk kõige keerulisem rahvusvahelise koostöö aspekt puudutab kaitseküsimusi ning sõjaväelisi tegevusi. Eesti kuulub NATO-sse ning on seal täieõiguslik liige koos kõigi kohustuste ja õigustega, kuid Eesti on osalenud viimase kümne aasta jooksul mitmel rahvusvahelisel missioonil. Esimene neist puudutas 2001. aastal alanud invasiooni Afganistani, millega Eesti liitus 2003. aastal läbi NATO. Eestist on Afganistanis olnud mitmeid kaitseväelasi, kes osalevad patrullidel või kes tegelevad mitut tüüpi toetusteenustega. Eesti toetab Afganistani ka läbi arengukoostöö, peamiselt abistatakse riigi ülesehitusel. Afganistani missiooni vajalikkuse üle arutletakse ühiskonnas aeg-ajalt, peamiselt seoses mõne sõduri viga saamisega. Siiski pole see missioon nii vastuoluline, kui Eesti osalus Iraagi sõjas. Eesti toetas ametlikult sõjalist tegevust Iraagi riigi vastu ning on osalenud nii sõjalses tegevuses kui ka rahu tagamises 2003. aastast saadik. Eesti toetas invasiooni iseseisvalt, ilma NATO-ta, aga koos mitmete teiste Ida-Euroopa riikidega, mis tekitas ka erimeelsusi ida- ja lääne-eurooplaste vahel. Eesti sõjaline missioon Iraagis lõppes 2008. aastal, kuigi mõned Eesti staabiohvitserid osalevad jätkuvalt väljaõppemissiooni töös. Eesti on eksportinud ka palju transpordivahendeid Iraaki ning toetanud riigi ülesehitust.​

Eesti suhtleb aktiivselt ka teiste Euroopa riikidega, bilateraalseid suhteid on praktiliselt kõikide riikidega, tihti on aluseks kaubandussuhted. Eesti arendab aktiivselt suhteid ka Aasia riikidega, eelkõige Hiinaga, oluliseks peetakse ka suhteid Kesk-Aasia ja Kaukaasiaga, kas siis arengukoostöö või loodusvarade küsimuses. Inimõiguste aktivistid on Eestile küll ette heitnud, et miks riik suhtleb demokraatiavaeste riikidega, kuid kaubandussuhete huvides on läbikäimine jätkunud ning aeg-ajalt üritatakse ka inimõiguste teemat tõstatada, näiteks on Eesti valmis suhtlema ka Tiibetiga, mis on Eesti-Hiina suhetesse teatavaid ebakõlasid toonud. Kesk-Aasia suhete osas mängib kindlasti rolli mineviku ühisosa, aga Eesti jaoks on oluline ka transiit teiste riikidega, seega see mõjutab ka suhteid. Eestil on lisaks huvid ka Aafrika ja Lõuna-Ameerika olulisemate riikide suhtes, viimasel ajal on aina rohkem tehtud koostööd tõusva tähe Brasiiliaga. Eesti on arendanud aktiivselt ka bilateraalseid suhteid USA-ga, kellega on saavutatud viisavabadus. Eesti toetub USA-le eelkõige kaitseküsimustes, lootes abi keeruliste olukordade lahendamiseks, peamiselt läbi NATO.​

Lisateave artikli kohta