Kohalik omavalitsus: haldusterritoriaalne jaotus ja korraldus

Sisukord

  • Haldusterritoriaalse jaotuse ja korralduse mõiste ning koht riigis

    Esmalt peab selgitama terminite „haldusterritoriaalne jaotus” ja „haldusterritoriaalne korraldus” erinevust, sest neid kasutatakse sageli vääralt ja isegi sünonüümidena. Vastavalt 1995. aastal vastu võetud Eesti territooriumi ...
    Loe edasi »

  • Kihelkond ja maakond

    Hiljemalt XIII sajandist, kui Eesti kohta on kirjalikke ajalooallikaid, oli põhiliseks haldusüksuseks kihelkond. Kihelkonnad tähendasid tõenäoliselt lepinguliselt liitunud (kihlunud) külade ühendust, mis kujunesid I aastatuhande ...
    Loe edasi »

  • Vald, alev ja linn

    Vallaks hakati mõisa piirkonda nimetama Rootsi ajal (1629–1710). Kogukondliku omavalitsuse üksustena moodustati vallad seoses pärisorjuse kaotamisega Eestimaa kubermangus 1816. aastal ja Liivimaa kubermangus 1819 ...
    Loe edasi »

  • Eesti haldusterritoriaalse jaotuse ja korralduse areng 1990. aastatest (I osa)

    Kohaliku omavalitsuse taasloomise perioodil 1990. aastate algul oli olukord Eestis vallapiiridega mitmepalgeline. Kuigi paljudes kohtades sooviti haldusüksuse piire muuta, olid ettepanekud põhimõtteliselt väga erinevad. Mõnel ...
    Loe edasi »

  • Eesti haldusterritoriaalse jaotuse ja korralduse areng 1990. aastatest (II osa)

    1990. aastatel saavutati vähe edu haldusterritoriaalse korralduse osas. Õigupoolest jäi bilanss selliseks, et viis kohaliku omavalitsuse üksust hoopis jagunesid 1993. aastal ning ainult kaheksa paari ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »