Kohtumenetluse üldpõhimõtted ja kohtusüsteemi ülesehitus

Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud isikute põhiõigused ja -vabadused sisaldavad ka kohtumenetluse alaseid õigusi. Vastavalt põhiseadusele on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Põhiseadus keelab isikut tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule.

Kohtuistungid on avalikud, kuid kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse välja avalikult, välja arvatud juhul, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.

Kriminaalmenetluses ei ole vastavalt põhiseadusele keegi kohustatud oma süütust tõendama, samuti ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.

Seaduses sätestatud kohtumenetluse põhimõtetest on olulisemad järgmised:

  • igaühel on õigus kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides, kriminaalmenetluses tagatakse kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele õigus kaitsele;
  • esimese astme kohtus toimub kohtuasja vahetu arutamine — selle kohaselt peab kohus uurima tõendeid vahetult (kuulama ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, uurima ekspertide arvamusi ning dokumentaalseid tõendeid, vaatlema asitõendeid ja teostama paikvaatlusi);
  • esimese astme kohtus peab toimuma asja suuline arutamine kohtuistungil;
  • kohtuasja arutamise järjepidevuse tagamiseks arutab asja algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kui asja arutamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale;
  • kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel.

Eesti Vabariigi kohtud ja kohtuastmed sätestab põhiseaduse § 148. Sellest tulenevalt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Kuigi põhiseadus annab võimaluse luua erikohtuid mõne kitsama valdkonna asjade lahendamiseks tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguse raames (nt töövaidluste või maksuvaidluste lahendamiseks), ei ole põhiseaduse § 148 sätestatud kohtute kõrvale muid kohtuid loodud. Samas on keelatud erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). Sellest tulenevalt võib Eesti kohtute organisatsiooni pidada võrdlemisi lihtsaks. Põhiseaduses nimetatud linnakohtuid enam ei ole: pärast kohtureformi mõistavad esimese astme kohtutena tsiviil- ja kriminaalasjades õigust maakohtud. Teise astme kohus ehk apellatsioonikohus on ringkonnakohus, kõrgeima astme kohus e kassatsioonikohus on Riigikohus. Kokku töötab Eestis ligikaudu 225 kohtunikku.

Lisateave artikli kohta