Kohtunike õiguslik staatus ja sõltumatuse tagatised

Põhiseaduse § 146 teine lause sätestab: „Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.” Kohtunike sõltumatust püütakse tagada eeskätt kohtunike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korra, tasustamise, tegevuspiirangute ning muude teenistusliku seisundi eritingimuste sätestamisega seaduses.

Kohtunikuamet on eluaegne. Arvestades ameti vastutusrikkust on ette nähtud kolme aasta pikkune periood, mille vältel on võimalik kohtunik vabastada distsiplinaar- või kriminaalmenetlust algatamata. Kohtunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.

Kohtunik võib olla Eesti kodanik, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega, kohtuniku tööks vajalike võimete ja isikuomadustega, oskab eesti keelt C1-tasemel, on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või kvalifitseerub sellele tasemele ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikuks ei või olla isik, kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on tagandatud kohtuniku, notari, vandetõlgi või kohtutäituri ametikohalt, välja heidetud advokatuurist, vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest, on pankrotivõlgnik või kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud või kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud audiitori või patendivoliniku avalduse alusel. Maa- ja halduskohtunikuks kandideerija peab olema läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse, selle läbimisest on vabastatud vandeadvokaadid ja prokurörid (välja arvatud prokuröri abid) ning kohtunikueksamikomisjoni põhistatud otsuse alusel kogenud ja tunnustatud jurist.

Kuna kohtunikul on ametikohajärgselt õigus juurdepääsuks riigisaladusele, peab kohtunikuks kandideerija läbima julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli viib läbi Kaitsepolitsei, kes esitab julgeolekukontrolli käigus kogutud materjalid koos omapoolse arvamusega kohtunikueksamikomisjonile.

Kohtunikueksamikomisjon edastab kohtunikuks kandideerijate materjalid Riigikohtu üldkogule, kes otsustab, kas ja kelle suhtes teha ettepanek kandidaadi ametisse nimetamiseks või mitte.

Kohtute seaduse kohaselt ei tohi kohtunik väljaspool õigusemõistmist töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või samuti olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige, erakonna liige või äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

Kohtuniku mõjutamise eest võib võtta kriminaalvastutusele. Kohtuniku sõltumatust aitab tagada ka menetlusseadusega kehtestatud nõupidamise saladus asja kollegiaalsel lahendamisel otsuse tegemisel, samuti kohtule antud volitused trahvida kohtuistungi korda rikkuvaid või asja arutamist häirivaid isikuid, samuti kohtu õigus trahvida kohtu vastu lugupidamatust väljendavaid isikuid. Õigusemõistmise ja kohtuniku sõltumatuse ning vastava õigusliku regulatsiooni stabiilsuse aspektist on oluline, et vastavalt põhiseadusele on kohtukorralduse või kohtumenetluse seaduste vastuvõtmiseks või muutmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Ametisoleku ajal saab kohtunikku kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Lisateave artikli kohta