Kohtute haldamine

Kohtute haldamise küsimused on nii Riigikohtu kui ka justiitsministeeriumi pädevuses. Kohtute seaduse järgi peab kohtuhaldus kandma järgmisi eesmärke:

  • kohtunikel peab olema tagatud võimalus sõltumatult õigust mõista,
  • kohtusüsteemis peavad olema õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused,
  • kohtuteenistujad on piisava väljaõppega,
  • õigusemõistmine on riigis kättesaadav.
Esimese ja teise astme kohtute haldamine on justiitsministeeriumi valitsemisalas.

Justiitsminister määrab kindlaks esimese ja teise astme kohtute tööpiirkonna, asukoha ja igas eelnimetatud kohtus töötavate kohtunike arvu. Riigikohtunike üldarvu määrab kohtute seadusega kindlaks Riigikogu. Justiitsminister määrab ka esimese ja teise astme kohtu esimehe, maakohtu kohtunikuabide arvu ning nimetab ja vabastab kohtunikuabid ametist. Justiitsminister kinnitab ka kohtute eelarved. Justiitsministeerium võib revideerida esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilist ja finantstegevust. Ministeerium pakub kohtutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist tuge, arendab kohtute infosüsteemi ja tagab seeläbi kohtute tegevuse kohta statistiliste andmete kogumise.

Täitevvõimu tegevust kohtuvõimu haldamisel tasakaalustab 2002. a kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud kohtute haldamise nõukoda, kuhu kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogul kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja tööd juhib Riigikohtu esimees. Olulisemad ja kogu kohtusüsteemi hõlmavad kohtute haldamist puudutavad otsused arutatakse läbi ning kinnitatakse kohtute haldamise nõukojas. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada justiitsministeeriumi ettevalmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavaid otsuseid või esitada nende kohta arvamusi. Justiitsminister ei saa ilma kohtute haldamise nõukoja kinnituseta määrata kohtute tööpiirkonda, struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukohta, kohtu ja kohtumaja kohtunike arvu, nimetada kohtu esimeest, kinnitada kohtute eelarvet jne. Kohtute igapäevasel juhtimisel on nõukoja roll väike ning kuna esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis on enamik kohtuhaldusametnikke ministeeriumi teenistuses.

​Riigikohus on eraldiseisva eelarve ja ametkonnaga kohtuasutus. Lisaks kassatsiooni- ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesannetele täidab Riigikohus madalama astme kohtute haldamisel järgmisi ülesandeid:

  • Riigikohtu esimees annab kord aastas Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;
  • Riigikohtu esimees koos tema ametkonnaga korraldab kõigi kolme kohtuastme kohtunike isikutoimikute ja teenistuslehtede pidamist;
  • Riigikohtu esimees toimetab seaduses ettenähtud järelevalvet, sh on tal distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kõigi kohtunike suhtes;
  • Riigikohtu üldkogu otsustab Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemise esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks, samuti kohtunike ametist vabastamiseks;
  • Riigikohtu juures tegutseb kohtunikukandidaadiks ja kohtunikuks kandideerijate valiku ning nn noorkohtunike töö jälgimisega tegelev kohtunikueksamikomisjon ja kohtunike distsiplinaarkolleegium;
  • Riigikohtu koolitusosakond teenindab kohtunike koolitusnõukogu, mis vastutab kõigi kohtuastmete kohtunike koolituse eest.

Lisateave artikli kohta