Põhiseaduslikkuse järelevalve

Põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve süsteem loodi Eestis 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse alusel. Vastavalt põhiseadusele on Eesti kõrgeim kohus Riigikohus ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosneb üheksast Riigikohtu liikmest, kellest kaheksa valitakse Riigikohtu üldkogu poolt. Kohtukolleegiumi esimeheks ja eesistujaks on Riigikohtu esimees, kohtukolleegiumi peab kuuluma vähemalt üks liige nii Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskolleegiumist. Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamisel piiratud taotluses soovitud ulatusega, kontrollides vaid taotluses nimetatud sätete kooskõla põhiseadusega.

Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust. Kui asja lahendamiseks on vajalik varasema Riigikohtu praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule.

Eelesitatud põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus erineb enamikus Euroopa riikides sisseseatust, kus enamasti pärast Teist maailmasõda loodi riigi muust kohtusüsteemist eraldatud konstitutsioonikohtud. Samas omab Eesti lahendus teiste Euroopa riikide ees olulisi eeliseid. Lisaks halduskulude kokkuhoiule tagab selline lahendus riigi kohtupraktika ühtsuse, välistades võimalikud vastuolud riigi haldus- ja üldkohtusüsteemi kõrgeima astme ning põhiseaduskohtu vahel seaduse ja põhiseaduse tõlgendamisel — on ju põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liikmed samaaegselt ka teiste Riigikohtu kolleegiumide liikmed, mis tagab õiguspraktika integreeritud arengu. Samuti vähendab taoline korraldus põhiseaduslikkuse järelevalve politiseerimise ohtu: põhiseaduse järelevalve instants asub riigi kohtusüsteemi kõrgeima kohtu koosseisus ning tema liikmete nimetamine toimub kõrgeima kohtu enda poolt kohtunike hulgast.

Õigus teha ettepanek põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks on Eesti Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Riigikogul ja kohtutel.

Vabariigi President võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus vastuvõetud, kuid tema poolt väljakuulutamata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kui Riigikogu on selle pärast uueks arutamiseks ja otsustamiseks saatmist muutmata kujul uuesti vastu võtnud.

Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse:
  • tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks;
  • tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks;
  • tunnistada jõustumata täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks;
  • tunnistada alla kirjutatud välisleping või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks;
  • tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.

​Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada seadus või Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.

Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtusse.

Isikul, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Samuti on isikul võimalik tõstatada õigustloova akti põhiseadusele vastavuse küsimus hariliku kohtumenetluse käigus ehk tema asjade menetlemisel esimese, teise või kolmanda astme kohtus.

Seega teostatakse põhiseaduslikkuse järelevalvet Eestis nii eelkontrolli kujul, milleks on võimalus taotleda jõustumata või väljakuulutamata seaduse või õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamist, kui ka järelkontrolli kujul, mis tähendab juba jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumile arutamiseks esitamist.

Lisateave artikli kohta