Riigikohus

Kõrgeimaks kohtuks Eesti Vabariigis on Tartus asuv Riigikohus.

Riigikohtus on järgmised kohtukolleegiumid: 1) tsiviilkolleegium; 2) kriminaalkolleegium; 3) halduskolleegium; 4) põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohtu juures asub ka kohtunike distsiplinaarkolleegium, mis vaatab läbi kohtu esimehe või õiguskantsleri esitatud kaebusi kohtunike teenistusülesannete halva täitmise kohta.

Riigikohtu kolleegiumi istungil võtab asjade kassatsiooni korras läbivaatamisest osa vähemalt kolm kohtunikku. Arvestades Riigikohtu tähtsust Eesti kohtupraktika suunajana ja seaduse ühetaolise kohaldamise tagajana, võib Riigikohtus asja läbivaatamine nõuda sageli suuremat koosseisu, et tagada Riigikohtu enda praktika ühtsus seaduste tõlgendamisel. Kui kohtuasja läbivaatamisel tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegiumis tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamise küsimuses, antakse asi lahendada selle kohtukolleegiumi täiskoosseisule. Kui tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegiumi täiskoosseis tahab asuda seaduse kohaldamisel teisele seisukohale, kui seda on teinud mõni teine Riigikohtu kolleegium või erikogu oma viimases otsuses, annab ta asja lahendada kahe või kolme kolleegiumi vahelisele erikogule. Erikogusse valitakse kaks liiget igast kohtukolleegiumist, mille seisukohtade erinevust erikogu peab lahendama. Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees.

Riigikohtu üldkogule, mis koosneb Riigikohtu esimehest ja Riigikohtu liikmetest, antakse kohtuasi lahendada, 1) kui tsiviil-, kriminaal- või halduskohtukolleegiumi täiskoosseis asub oma enamuses seisukohale, mis läheb lahku Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel, või 2) kui asja lahendamine üldkogus on ühe kohtukolleegiumi täiskoosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt.

Kassatsioonikohtuna on Riigikohtu ülesandeks kontrollida madalama astme kohtute poolt seaduse kohaldamise õigsust, mitte tuvastada kohtuasja lahendamisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid.

Haldus-, kriminaal-, väärteo- või tsiviilasja menetlusse võtmise otsustab vastav kolleegium. Kolleegiumi esimees määrab vähemalt kolmeliikmelise kohtukoosseisu asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Kui kohtunikud jõuavad üksmeelsele seisukohale, et kaebuses, protestis või avalduses ei ole kohtumenetluse seadustes ettenähtud menetlusloa andmise aluseid (ringkonnakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine või protsessiõiguse normi oluline rikkumine), ei anta taotlusele menetlusluba.

Kui vähemalt üks asja eelkontrolli käigus läbi vaatavatest kohtunikest leiab, et taotlusmaterjalides esinevad kohtumenetluse seadustes ettenähtud menetlusloa andmise alused, antakse menetlusluba. Määrust asja menetlusse võtmise või mitte võtmise kohta ei motiveerita. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud taotluste osas sarnast eelkontrolli ei teostata.

Lisateave artikli kohta