Riigikaitse

Sisukord

  • Eesti riigikaitse üldpõhimõtted

    ​Eesti riigikaitse eesmärgiks on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

    Väikeriigina on Eestile usutava ja toimiva riigikaitse ülesehitamine ...
    Loe edasi »

  • Sõjaline riigikaitse

    ​Sõjaline riigikaitse on osa terviklikust riigikaitsest, mille siht on ennetada sõjalisi ohte ning vajadusel tõrjuda neid sõjalise tegevusega. Sõjaline riigikaitse tugineb kahele võrdselt olulisele komponendile ...
    Loe edasi »

  • Riigikaitse juhtimine

    ​Vastavalt Eesti põhiseadusele on riigikaitse kõrgeimaks juhiks Vabariigi President. President nimetab ametisse kaitseväe juhtkonna, teeb Riigikogule ettepaneku kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse määramiseks või ametist ...
    Loe edasi »

  • Kaitsevägi ja Kaitseliit

    ​Kõige otsemalt tegelevad sõjalise riigikaitse ettevalmistamisega Kaitsevägi ja Kaitseliit.

    Rahu ajal on Kaitseväe ülesanne teostada Eesti territoriaalvete ning õhuruumi järelvalvet ja kontrolli tagada vajalik kaitsevalmidus ...
    Loe edasi »

  • Väeliigid

    ​Maavägi
    Maavägi on Eesti Kaitseväe (EKV) peamine väeliik, mis koosneb staabist, neljast kaitseringkonnast ja 1. Jalaväebrigaadist. 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuulub ka kaitseväe ainuke elukutselistest sõduritest ...
    Loe edasi »

  • Reservarmee ja ajateenistus

    ​Eesti kaitseväe peamine lahinguline jõud põhineb mobiliseeritaval reservväel. Rahuaegne kaitsevägi on suhteliselt väike ning on mõeldud eelkõige reservväe väljaõpetamiseks, vajaliku kiirreageerimisvõime ja mobiliseerimisvalmiduse hoidmiseks ning ...
    Loe edasi »

  • Rahvusvaheline koostöö ja osalemine välisoperatsioonidel

    ​Eesti sõjalises riigikaitses on oluline roll ka rahvusvahelisel koostööl. Eelkõige tuleb ära märkida kolme Balti riigi sõjalise koostöö projekte ning osalust NATO ja EL poolt ...
    Loe edasi »