Reservarmee ja ajateenistus

​Eesti kaitseväe peamine lahinguline jõud põhineb mobiliseeritaval reservväel. Rahuaegne kaitsevägi on suhteliselt väike ning on mõeldud eelkõige reservväe väljaõpetamiseks, vajaliku kiirreageerimisvõime ja mobiliseerimisvalmiduse hoidmiseks ning Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Vajalike reservüksuste ettevalmistamine tagatakse ajateenistuse kaudu. Põhiseadus sätestab kõigile kodanikele kohustuse osaleda riigi kaitses. Meessoost kodanikele on üks peamisi riigikaitses osalemise vorme ajateenistus ja hilisem teenistus kaitseväe reservis.

​Ajateenistuse kohustus laieneb kõigile meessoost Eesti kodanikele vanuses 18–28 aastat. Ajateenistuse kestuseks on vastavalt seadusele 8–11 kuud. Pikem teenistusaeg on neil ajateenijatel, kellest valmistatakse ette allohvitsere või reservohvitsere, samuti teatud erialade spetsialiste (side-IT, sõjaväepolitsei, autojuhid), ning mereväelastel. Ajateenistuse kestel omandatakse sõduri baasoskused ning harjutatakse koos tegutsemist allüksuste ja üksuste koosseisus. Ajateenija väljaõpe kulmineerub igal kevadel kompleksõppusega Kevadtorm, kus kontrollitakse nende oskust tegutseda üksuse koosseisus.

​Peale ajateenistuse läbimist järgneb teenistus reservis, mis võib kesta kuni reservväelase 60-aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul võidakse teda kutsuda õppekogunemistele. Sõdurit võib kogu reservis oleku aja jooksul kutsuda õppekogunemistele kokku kuni kuueks kuuks, allohvitseri kuni üheksaks kuuks ja ohvitseri kuni kaheteistkümmneks kuuks. Reeglina hoitakse reservväelasi sama üksuse koosseisus, milles neid harjutati kokku ajateenistuse kestel.

Lisateave artikli kohta