Riigikaitse juhtimine

​Vastavalt Eesti põhiseadusele on riigikaitse kõrgeimaks juhiks Vabariigi President. President nimetab ametisse kaitseväe juhtkonna, teeb Riigikogule ettepaneku kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse määramiseks või ametist vabastamiseks. Samuti teeb president parlamendile ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks. Agressiooni korral on presidendil õigus kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon ootamata ära Riigikogu otsust.

President nimetab valitsuse ja Kaitseväe juhataja ettepanekul ametisse ka kaitseväe juhtkonna liikmed. Presidendi juures tegutseb nõuandva organina Riigikaitse nõukogu.

​Valitsuse ülesanne on koostada ja esitada parlamendile julgeolekupoliitika aluseid fikseeriv dokument. Selles määratakse kindlaks julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. Värskeim versioon julgeolekupoliitika alustest sai parlamendi kinnituse 12. mail 2010.

​Valitsus kinnitab kaitseministri ettepanekul ka riigi sõjalise kaitse strateegilise kava. Totaalkaitse ettevalmistamiseks ja teostamiseks on valitsusel õigus kohustada riigiasutusi ja kohalikke võimuorganeid (s.t omavalitsusi) täitma riigikaitselisi ülesandeid. Lisaks on valitsusel seaduslikud volitused otsustada erinevaid mobilisatsiooni ja sõjalist valmidust puudutavaid küsimusi.

​Sõjalist riigikaitset ja selle ettevalmistamist juhib kaitseväe juhataja, või sõjaseisukorra ajal määratav kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja allub kaitseministrile. Kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitseväe Peastaap. Kaitseväe Juhatajale alluvad Kaitsevägi ja Kaitseliit.

Lisateave artikli kohta