Väeliigid

​Maavägi
Maavägi on Eesti Kaitseväe (EKV) peamine väeliik, mis koosneb staabist, neljast kaitseringkonnast ja 1. Jalaväebrigaadist. 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuulub ka kaitseväe ainuke elukutselistest sõduritest koosnev pataljon – Scoutspataljon.

Maaväe peamine ülesanne rahu ajal on üksuste väljaõpe, kriisi-ja sõjaolukorras tegutsemiseks vajalike ettevalmistuste tegemine ning osalemine välisoperatsioonidel. Sõjaolukorras on maaväe ülesandeks Eesti kaitsmine iseseisvalt või koostöös liitlasvägedega.

​Kaitseringkond on kindla, juba rahu ajal määratud territoriaalse vastutusega väeüksus. Nii on Põhja kaitseringkonna vastutusalaks Tallinn, Harju ning Rapla maakond, Kirde KR vastutusalaks on Ida-Viru, Lääne-Viru ning Järva maakond, Lõuna KR vastutusalaks Võru, Põlva, Valga, Tartu, Jägeva ja Viljandi maakond ning Lääne KR vastutusalasse kuuluvad Pärnu, Lääne ja Saare maakonnad.

​Kaitseringkonna koosseisu kuuluvad ka nende vastutusalas paiknevad maaväe rahuaegsed väljaõppekeskused. Nii kuulub Põhja KR koosseisu Vahipataljon, Lõuna KR koosseisu Kuperjanovi jalaväepataljon ning Kirde KR koosseisu Viru jalaväepataljon, Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon ja pioneeripataljon. Lisaks kuulub iga kaitseringkonna koosseisu ka nende tegevuse tagamiseks mõeldud staabi-ja tagalakeskus. Kaitseringkondadel on kandev roll ajateenijate väljaõppe teostamisel, reservüksuste ettevalmistamisel ning reservüksuste kordamisõppuste läbiviimisel.

​Jalaväebrigaad ja kaitseringkonnad on suuruselt võrreldavad üksused. Peamine erinevuseks on, et brigaadil ei ole rahu ajal määratud kindlat vastutusala ning see on struktuurist ja varustusest tulenevalt kiiremini ümber paigutatav kogu territooriumi ulatuses. Brigaad on Eesti Kaitseväe suurimaks taktikaliseks üksuseks.

​Merevägi
Merevägi koosneb staabist, mereväe baasist ning miinilaevade divisjonist. Arvestades piiratud ressursse on mereväes välja arendatud vaid miinitõrje võimekus ning muudes meresõja valdkondades toetutakse NATO võimekustele. Rahu ajal on mereväe üks olulisemaid ülesandeid lisaks suveräänsuse demonstreerimisele ka territoriaalmere puhastamine miinidest, mis on siia jäänud eelkõige Esimese ja Teise maailmasõja aegadest. Viimase kümne aasta jooksul on mereväe poolt avastatud ja kahjutuks tehtud üle viiesaja meremiini.

​Õhuvägi
Õhuvägi koosneb staabist, lennubaasist ja õhuseiredivisjonist. Õhuväe arendamisel on keskendutud vajaliku õhuseirevõimekuse ning vastuvõtva riigi toetuse võimekuse väljaarendamisele. Tänaseks on välja arendatud esmavajalik seirevõimekus ning see on integreeritud NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi.

Alates 2004 aastast turvavad Eesti õhuruumi reaalselt NATO liikmesriikide hävituslennukid. Selleks on NATO poolt käivitatud spetsiaalne õhuturbeoperatsioon Balti riikide õhuruumis, kus kokkulepitud graafiku alusel osalevad teiste NATO riikide õhuvägede hävitajad ning toetav personal. Õhuturbeoperatsiooni teostatakse Leedus asuvast Šiauliai lennubaasist.

Lisateave artikli kohta