Seadusloome

Kõik seadused peavad jõustumiseks saama Riigikogu heakskiidu. Seaduste algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Kõige suurem osa Riigikogus arutatavatest olulistest eelnõudest pärinebki valitsusametnikelt, väiksema osa valmistavad ette erakonnad Riigikogu fraktsioonide kaudu. Ehkki eelnõusid võivad Riigikogus esitada ka Riigikogu liikmed isiklikult või komisjonid, on selliseid eelnõusid väga vähe.

Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõud on tavaliselt riigi poliitilise juhtkonna seas varem läbi arutatud ja sisuline otsus saavutatakse seega varem. Pole väga sagedane, et Riigikogu lükkaks tagasi Vabariigi Valitsuse poolt juba heakskiidetud seaduseelnõu. Küll on aga Riigikogu avalikel istungitel ka opositsioonipoliitikutel võimalus oma sõna valjult välja öelda, mis tagab, et eelnõude esitajad peavad Riigikogus oma seaduseelnõusid avalikult kaitsma.

Seaduseelnõude edasise saatuse üle otsustab samuti Riigikogu — arvates need kas menetlusest hoopis välja, võttes vastu või lükates tagasi. Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab vastavalt Riigikogu juhatuse otsusele üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia.

Lõpphääletusele pandud eelnõu üle otsustatakse hariliku häälteenamuse teel — eelnõu poolt peab olema rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. Eraldi kvooruminõuet Riigikogu korralistel istungitel ei ole — st Riigikogu otsustusvõime ei sõltu kohalolevate saadikute hulgast. Erakorralistel istungitel aga peab kohal olema üle poole Riigikogu liikmetest.

Üheks olulisemaks ja enim poliitilisi intriige põhjustavaks diskussiooniobjektiks Riigikogus on iga-aastase seadusena vastuvõetav riigieelarve. Riigieelarve koostamise ainuõigus on valitsusel, kelle tööd koordineerib rahandusministeerium. Riigieelarve menetlemist Riigikogus juhib rahanduskomisjon. Eesti parlamentaarsuse ajaloos on just riigieelarvega seotud küsimused tõstatanud kõige teravamaid poliitilisi vaidlusi ja sageli peab rahanduskomisjon läbi töötama sadu Riigikogu liikmete tehtud parandusettepanekuid. Riigieelarve peab Riigikogusse jõudma kolm kuud enne arvestusaasta algust (seega hiljemalt 1. oktoobriks) ja Riigikogu peab eelarve vastu võtma hiljemalt arvestusaasta 1. märtsiks, vastasel korral kuulutatakse välja Riigikogu erakorralised valimised ning riik toimib eelmise aasta eelarve alusel.

Lisateave artikli kohta