Auditialased suhted parlamendiga

Ajaloolistest, kultuurilistest ja poliitilistest mõjuritest tulenevalt on riigikontrollide ja parlamentide suhted riigiti erinevad: riigikontroll võib olla täitev- või seadusandliku võimu osa või neist sõltumatu. Eesti Riigikontrolli sõltumatus ei tähenda mingil juhul huvipuudust. Riigikogu tähelepanust ollakse väga huvitatud, kuna parlamendi tähelepanu auditi tulemustele aitab oluliselt kaasa probleemide kõrvaldamisele ja maksumaksja raha kasutamist tõhustavatele arengutele.

Enamikus riikides arutavad komisjonid kuni pooli saadud aruandeid — eelkõige kokkuvõtvaid aruandeid, mille parlamendiarutelu on kohustuslik, ja aruandeid, mis tutvustavad nende endi tellitud auditite tulemusi.

Eestis on see, mis saab Riigikontrolli auditiaruannetest, olnud arutusel juba pikemat aega. Riigikogu roll Riigikontrolli auditiaruannete arutamisel oli kuni Riigikontrolli praeguse seaduse vastuvõtmiseni reguleerimata. Riigikontroll saatis küll parlamendile auditiaruandeid ja käis neid aeg-ajalt teemast olenevalt asjaomastele alatistele komisjonidele tutvustamas, kuid seda pigem omal algatusel.

2002. aasta märtsis muutusid kontaktid regulaarsemaks. Uus Riigikontrolli seadus sätestas, et Riigikontroll esitab oma aruanded rahanduskomisjonile. Seeläbi tekkis Riigikontrollile püsiv koostööpartner. Jätkati siiski auditite tutvustamist ka teistele alatistele komisjonidele. Alates 2004. aastast saadetakse kõik Riigikontrolli auditiaruanded ja ülevaated parlamendi erikomisjonile — riigieelarve kontrolli komisjonile. Komisjoni eesmärk on tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve raha säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas. Komisjoni töö reglemendis on auditiaruannete arutamine, aga ka diskussioon avaliku sektori auditeerimise põhimõtete ja riigikontrolöri tõstatatud oluliste küsimuste üle. Vajadusel korraldab erikomisjon ühisistungeid parlamendi alatiste komisjonidega.

Oluline on ka eristuda senisest valdavast Ida- ja Kesk-Euroopa praktikast, kus parlamendikomisjonid küll arutavad auditiaruandeid, kuid ei võta vastu mingeid otsuseid. Riigikontroll püüab komisjoni tööle igati kaasa aidata, tutvustades komisjoni liikmetele mitte ainult aruandeid, vaid lisades ka Riigikogu pädevuses olevad otsustuskohad, mida tuleks lähtudes auditi tulemustest silmas pidada. Sisult käsitlevad need enamasti seaduste muutmist või siis ministrite tegevuse arutamist.

Uuele koostööle lisanduvad senised kokkupuutepunktid. Aasta jooksul tehtud auditite põhjal koostab Riigikontroll parlamendile põhiseaduses sätestatud kokkuvõtliku aruande — ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel aastal —, mille riigikontrolör esitab parlamendile üheaegselt riigi majandusaasta koondaruande arutamisega parlamendis.

Igipõline küsimus — kes kontrollib kontrolli? — on samuti parlamendi vastata. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu määratud audiitor, kel on Riigikontrolli tegevuse auditeerimiseks samasugused õigused nagu Riigikontrollil oma auditite läbiviimisel. Samuti esitab Riigikontroll hiljemalt kuu pärast audiitori järeldusotsuse saamist Riigikogule aastaaruande oma tegevuse kohta.

Lisateave artikli kohta