Auditialased suhted valitsusega

Valitsusega on Riigikontrollil tööalaselt kõige tihedam seos. Mis tahes aruannet, tegevust või sõlmküsimust auditeerides käsitletakse seda alati kellegi „omana”, kellegi vahetu kohustusena muretseda ja vastutada. Muidugi on vahetuimalt kohustatud auditeeritava asutuse või ettevõtte juht, kuid juba mitu aastat on rõhutatud ministri vastutuse põhimõtet. Enesestmõistetav, aga ka efektiivne kitsaskohtade lahendamise viis on teha enamik ettepanekuid valitsemisala kõrgeimale juhile, kes ka siis, kui tal pole probleemiga n-ö isiklikku seost, on ikkagi lõppvastutaja kogu ministeeriumi valitsemisalas toimuva eest. Ministril on ka hoovad lahendada probleeme süsteemselt: mitte ainult oma asutuse juhtimisnüansse lihvida, vaid viia asju valitsusse arutada; anda välja paremaid korraldusi ja määrusi, mis mitme asutuse tööd reguleerivad; algatada seaduseelnõusid.

Riigikontroll eeldab ministritelt kolme aspekti silmaspidamist oma haldusala korraldamisel. Esmalt tuleks ministril seada eesmärgid, milleni tahetakse jõuda ministeeriumis ja kogu haldusalas tervikuna. Enamasti tähendab see Riigikogu poolt vastu võetud seadustes nimetatud eesmärkide ja piirangute täpsustamist. Täpsustamine sisaldab muu hulgas mõõdetavate tulemusnäitajate seadmist, tähtaegade määratlemist ja rahajagamise detailsete kriteeriumide väljatöötamist. Kahjuks seisneb paljude auditite peamisi tõdemusi selles, et seadusandja tahte täpsustamine, järgides seaduse vaimu, on piisaval tasemel tegemata jäetud. Teise aspektina ootab Riigikontroll ministrilt eesmärkide ellurakendamiseks vajalike eelduste loomist. See hõlmab eelkõige vajalike struktuuride ja ressursside määramist eesmärkide täitmiseks. Riigikontroll hindabki oma auditites ka seda, kas püstitatud eesmärkide täitmine on võimalik nende vahenditega, mis ministeerium on kavandanud. Kolmandana tähtsustab Riigikontroll ministri vastutust sisekontrolli loomisel.

Sisekontrollisüsteem hõlmab kindlasti selgeid ja üheselt järgitavaid protseduure. Riigikontroll hindab, kas haldusalas on olemas kokkulepitud protseduurid ehk ametnikele ei ole jäetud suurt erandite tegemise ja läbipaistmatu otsustamise võimalust. Samuti hõlmab see aruandlust. Riigikontroll hindab, kas minister on loonud süsteemi, mis tagab talle adekvaatse ja piisava tagasiside haldusalas tehtava kohta.

Lisateave artikli kohta