Auditipädevus

Riigikontrolli auditipädevus ehk nende organisatsioonide ring, keda Riigikontroll audititeerida saab, on olnud pidevas muutumises, sõltudes ühiskonna muutumisest ja ootustest Riigikontrollile. Samuti on aja jooksul lisandunud auditeeritavaid valdkondi. Praegu võib Riigikontroll hinnata auditeeritavate finantsaruannete korrektsust, aga ka sisekontrolli tugevust, finantsjuhtimise taset, majandustehingute õiguspärasust ning tegevuste tulemuslikkust. Ette valmistatakse Riigikontrolli seaduse muudatust, mis võimaldab auditeerida senisest põhjalikumalt omavalitsusi.

Peamine osa tööst on suunatud ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste auditeerimisele. Lisandub põhiseaduslike institutsioonide (Riigikogu Kantselei, kohtud, Eesti Pank jt), avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi huvide ja rahaga seotud äriühingute, sihtasutuste ning mittetulundusühingute tegevuse analüüs. Ka omavalitsusi on Riigikontrollil õigus auditeerida nende valdusse antud riigi vara, riigieelarveliste eraldiste ja toetuste kasutamise osas.

Avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning omavalitsused pälvivad juba mõnda aega Riigikontrolli töös suurt tähelepanu, kuna avalikus sektoris ei tohiks olla nn kontrollivaba ruumi. Siiski ei luba seadus omavalitsuste endi vahendite auditeerimist, kuigi audititega leitu ja riskihinnangud osutavad sellele, et omavalitsuste poolt kasutatav raha vajaks põhjalikumat kontrolli.

Kõigis nimetatud valdkondades on täna olulisi puudujääke. Eraaudiitorkontroll hõlmab ainult majandusaasta aruande korrektsust, mitte aga tehingute seaduslikkust. Samuti pole isegi majandusaasta aruande audit kohustuslik mitte kõigile omavalitsustele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei määratle linna- või vallavalitsuse kohustusi sisekontrolli ja siseauditi korraldamisel. Revisjonikomisjonides valitseb huvide konflikt, sest enamus on seal koalitsiooni esindajatel.

Kontroll avalik-õiguslike ning eraõiguslike juriidiliste isikute üle oli 2002. aasta märtsi alguseni kehtinud Riigikontrolli seaduses reguleeritud lünklikult ja vastuoluliselt. Sihtasutuste auditeerimist Riigikontrolli seadus ette ei näinud, küll oli mõne riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas märgitud, et sihtasutusele eraldatud riigieelarvevahendite kasutamist auditeerib Riigikontroll. Seadustes avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta oli auditipädevus ette nähtud erinevalt: mõne puhul võis Riigikontroll auditeerida kogu majandustegevust, mõne puhul aga ainult neile antud riigieelarvevahendite kasutamist. 4. märtsil 2002 jõustunud Riigikontrolli seadus täpsustas Riigikontrolli võimalusi auditeerida avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid. See seadusemuudatus oli aktuaalne ja vajalik, sest riskihinnangud ning auditikogemused on näidanud, et neile isikutele on vaja suurt tähelepanu pöörata. Üks peamisi mureküsimusi langeb kokku omavalitsuste probleemidega. Kuigi riigi osalusega äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on aastaaruande õigsuse kontrollimiseks tellitud audit eraaudiitorilt, ei ole see piisav, sest ei anna ülevaadet tehingute seaduslikkusest, juhtimise usaldusväärsusest ning juriidilise isiku jätkusuutlikkusest ega too kahjumi korral välja selle tekkimise põhjusi. See ei ole etteheide eraaudiitoritele, sest tavapärane järeldusotsus raamatupidamisaruande kohta ei käsitlegi juhtimist. Küll aga on auditi ulatuse laiendamine auditi tellijate — nõukogude — pädevuses. Kahjuks pole tellijad, kelle seas on ka riigi esindajad, seda enamasti vajalikuks pidanud.

Kuni õigusaktides ei ole avaliku sektori puhul sätestatud nõuet auditi ulatuse laiendamise kohta ja auditi tellijad seda valdavalt vajalikuks ei pea, tuleb Riigikontrollil ka nende probleemidega tegeleda. Seetõttu hinnatakse audititega kas juriidilise isiku majandustegevust tervikuna või keskendutakse mõnele olulisele töölõigule. Töö tulemused on näidanud, et raamatupidamisaruanne võib küll olla õige, kuid see ei taga mõistlikku finantsjuhtimist.

Lisateave artikli kohta