Strateegilised valikud

Riigikontrolli seadus sätestab, et Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke auditiülesandeid. Riigikontroll otsustab iseseisvalt auditite läbiviimise, aja ja iseloomu ning tema töö aluseks on riigikontrolöri kinnitatud tööplaan. Iga-aastast tööplaani koostades lähtub Riigikontroll oma koostatud strateegiast ning põhiseaduslikust kohustusest esitada igal aastal parlamendile ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal. Võimaluse korral arvestatakse ka Riigikogu liikmete, ministrite ja avalikkuse ettepanekutega.

Alates 2000. aasta algusest töötab Riigikontroll kolme auditiliigi ja kolme auditiosakonna põhiselt ning koostab vastavalt ka tööplaani. Plaani võetavate finantsauditite valiku ja ulatuse määrab suuresti riigi vara kasutamise ning säilimise ülevaate kohustuslik osa, riigieelarve seaduse ja Riigikontrolli seadusega sätestatud arvamus riigi majandusaasta koondaruande kohta. Tulemus- ja tegevusriskide auditeid valides lähtutakse põhimõttest, et auditeid tuleb teha valdkondades, kus esineb silmanähtavaid ja soovitavalt valitsussektorile laiemalt üldistatavaid probleeme.

Tööplaani pakutavaid konkreetseid auditiprojekte hinnatakse strateegias sätestatud valikukriteeriumide alusel, näiteks:

  • teemaga seotud riigi raha ja varade maht;
  • kodanike arv, keda teema oluliselt mõjutab;
  • teema haakuvus Riigikontrolli kohustuste ja prioriteetidega;
  • teema huvipakkuvus Riigikogule, avalikkusele ja auditeeritavale;
  • auditi teostatavus Riigikontrolli vahendite ja saadaoleva oskusteabega.

Samuti on Riigikontroll määratlenud tingimused, mille puhul auditit tööplaani ei lülitata, näiteks:

  • pole isikut, kellele auditi käigus tekkiv hinnang/info võiks huvi pakkuda;
  • hiljuti on tehtud sobivas ulatuses ja usaldusväärne analoogiline audit/uuring;
  • protsess areneb liiga kiiresti, mistõttu auditi tulemused võivad aeguda juba enne avalikustamist.

Aastaplaanis ei sisaldu sihtauditeid, mida tehakse väga erinevate probleemide uurimiseks võimalikult kohe pärast nende ilmnemist. Nende eesmärk on anda juhtunule kiiresti asjatundlik hinnang ja toimunu avalikustada, et analoogilisi juhtumeid tulevikus välditaks.

Vastu võetud aastaplaanist ja selles toimuvatest muudatustest teatab Riigikontroll asja-omasele ministrile. Seda näeb ette nii Riigikontrolli seadus kui ka seaduse aluseks olev rahvusvaheline tava. Samuti pakub Riigikontroll enne auditit, aga ka selle ajal auditeeritavale detailsemat infot, tutvustades audiitoreid, auditi ajakava, eesmärki ja metoodikat.

Auditi tulemusi ei fikseerita kohe lõpparuandes, vaid esitatakse auditeeritavale eelnevaks tutvumiseks. Pärast paranduste-täienduste tegemist oodatakse asjaomase valdkonna eest vastutava ministri kirjalikku seisukohta ja plaani, mille järgi on kavas Riigikontrolli tehtud ettepanekuid rakendama hakata. Lõplik auditiaruanne avalikustataksegi koos ministri vastusega.

Lisateave artikli kohta