Tegevusriskide audit

Tegevusriskide auditiga hinnatakse selliste kontrollisüsteemide toimimist riigiasutustes, mis peavad tegema minimaalseks raha seaduslikku ja sihipärast kasutamist ohustavad riskid. Erinevalt traditsioonilisest finantsjuhtimise auditist ei uurita tegevusriskide auditiga mitte ainult seda, kas kontrollisüsteem tagab tehingute seaduslikkuse, vaid ka seda, kas see tagab tehingute otstarbekuse, st seaduse mõtte järgimise. Lisaks antakse sageli hinnang ka tegevuste säästlikkusele ja tõhususele ning loomulikult selgitatakse välja konkreetsed eksimused ja rikkumised. Niisiis ühendab tegevusriskide audit endas nii finants- kui ka tulemusauditi lähenemist, alates ühe või teise toetuse, tegevusloa või riigihanke eesmärgipüstitusest ning lõpetades konkreetse tegevuse või rahakasutuse hindamisega.

Tuginedes senisele kogemusele ja viidetele riskialtimate tegevuste kohta, on Riigikontroll võtnud erilise tähelepanu alla riiklikud toetused, tegevusload ja riigihanked.

Toetuste auditis tugineb Riigikontroll järgmistele põhiküsimustele:

  • kas regulatsioon määratleb üheselt, mis eesmärgiga, keda ja millistel tingimustel toetatakse?
  • kuidas kontrollitakse taotleja õigust toetust saada?
  • kuidas toimitakse siis, kui toetusesaaja või ametnik on tingimusi rikkunud?
  • kas info toetuse väljamaksmise tingimuste ja saajate kohta on avalikkusele kättesaadav?
  • kas sisekontrollisüsteem võimaldab hiljem hinnata väljamaksja toimingute seaduslikkust ja piisavust?

Tegevuslubade auditi käigus hinnatakse:

  • kas regulatsioon määratleb loa rakendamise eesmärgid ja juhud?
  • kas taotlejatele esitatavad nõuded on piisavad, täitmaks loa rakendamise eesmärke?
  • kas ametnikud kohtlevad loataotlejaid ja -omanikke võrdselt?
  • kas on tagatud järelevalve loaomanike tegevuse üle ja vajaduse korral rakendatakse sanktsioone?
  • milline on loata tegutsemise tõenäosus ja kuidas seda riski on maandatud?

Riigihangete auditi puhul on töö aluseks järgmised neli põhimõtet:

  • hanke ökonoomsus — hangitav asi (töö, teenus) peab vastama ostja vajadustele, hangitu hind turuhinnale hanke korraldamise ajal või olema sellest soodsam, ostja peab saama hangitu talle vajalikul ajal;
  • pakkujate objektiivne kohtlemine — kõik pakkujad peavad saama ostja soovide ja toimingute kohta ühesugust teavet, ostja ei tohi pakkujatele seada põhjendamatult suuri nõudmisi;
  • hanke läbipaistvus — ostja toimingud ja otsused peavad olema pakkujatele arusaadavad ja objektiivselt põhjendatud;
  • hanke kontrollitavus — hankemenetlus peab olema dokumentide alusel tagantjärele taastatav.

Lisateave artikli kohta