President isiksusena

​Vabariigi Presidendist räägitakse tihtipeale kui võimude tasakaalustajast ja vahekohtunikust. Erapooletu jõuna peaks Vabariigi President asuma igapäevasest poliitilisest elust mõnevõrra kaugemal ning sekkuma vaid vajaduse korral. Siiani on Vabariigi President olnud poliitiliselt küllaltki aktiivne. Oma mitteformaalses poliitilises tegevuses — kohtumistes, kõnedes ja avaldustes — on Vabariigi President olnud silmapaistev, võttes korduvalt sõna nii poliitilise elu teemadel kui ka muudes ühiskonna jaoks olulistes küsimustes. Ühiskond on Vabariigi Presidendi aktiivsust siiani hästi aktsepteerinud, mida näitab ka tema kõrge usaldusreiting — Vabariigi President on pikemat aega olnud kõige usaldatum poliitiline institutsioon Eestis.

​Vabariigi Presidendi institutsiooni tugevus ja populaarsus sõltub kahtlemata nii Eestis kui ka teistes riikides eelkõige presidendiks valitud poliitiku isikuomadustest. Värvikad ja ambitsioonikad presidendid saavad poliitilisse ellu kindlasti palju enam sekkuda kui nende tagasihoidlikumad ametivennad.

​Rahvas ootab Vabariigi Presidendilt kui institutsioonilt siiski aktiivset sekkumist poliitikasse; nõnda oodatakse näiteks, et riigipea jätaks välja kuulutamata rahva seas pahameelt põhjustanud seadused, sõltumata sellest, kas need on põhiseaduse vastased või mitte.

Vabariigi Presidendi ülesanded ja õigused ei ole põhiseaduses üks-üheselt välja toodud, pigem varustab põhiseadus presidenti üldiste juhistega. See vaieldavus teeb Vabariigi Presidendist ühe huvitavaima ja vastuolulisima institutsiooni Eesti riigielus.

Lisateave artikli kohta