Vabariigi Presidendi institutsioon

Vabariigi Presidendi institutsiooni asend pole Eesti riigiaparaadis olnud ajalooliselt ühesugune, tema võimupiire on Eesti Vabariigi ajaloo jooksul mitmel korral muudetud. Eesti esimese, 1920. aasta põhiseaduse koostamisel järgiti eelkõige parlamentaarse riigi mudelit. Riigipead kui eraldi institutsiooni toona ette ei nähtudki — riiki esindasid Riigikogu esimees ning valitsusjuhiks olnud riigivanem. Eesti hilisem, 1938. aasta põhiseadus kaldus aga ka rahvusvahelises üldsuses levinud arusaamadele vastavalt pigem presidentaalse riigi mudeli suunas.

Vabariigi Presidendi praegune roll jääb kehtiva põhiseaduse kohaselt nende kahe äärmuse vahele. Uue põhiseaduse väljatöötamisel pärast Eesti riigi taasiseseisvumist kaaluti mitmeid variante riigipea rolli määratlemiseks. Muu hulgas oli arutusel tugeva presidendivõimuga riigi mudel. Arutuste lõpptulemusena jõuti siiski seisukohale, et otstarbekam on saada parlamentaarseks riigiks, kus presidendil on küll teatud, kuid siiski tagasihoidlik roll.

Uue põhiseaduse kohaselt on Vabariigi Presidendil lisaks sümboolsetele funktsioonidele, esindusülesannetele ning formaalsetele siseriiklikele kohustustele rida õigusi ja kohustusi, mis annavad talle poliitilises elus iseseisva sõnaõiguse. Eesti presidendil on päevapoliitikas kindlasti suurem võimalus kaasa rääkida kui enamikul Euroopa konstitutsioonilistel monarhidel, jäädes samas alla presidentaalse põhiseadusega riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi võimutäiusele.

Lisateave artikli kohta